Foto: PantherMedia / Scanpix
Liigume
6. oktoober 2016, 11:06

Q-Symbio uuring annab südamehaigetele patsientidele uut lootust

1. veebruaril toimus Tartus kardioloogidele konverents Q-Symbio uuringust, mis lubab kroonilise südamepuudulikkusega patsientidele suuremat ellujäämust, vähendab sümptomite raskusastet ning tüsistusi, kui neile anda lisaks tavapärasele ravile ka koensüümi Q10.  Uuringu olemust ja tulemusi presenteeris Poola tippkardioloog prof. Krzysztof J. Filipiak, kes oli ise üks uuringu läbiviijatest. Professor andis lootust, et tulevikus kirjutatakse koensüüm Q10 ka ametlikesse südamepuudulikkuse ravi juhistesse sisse.

Krooniline südamepuudulikkus on väga laialt levinud haigus, Poolas sureb aastas kroonilise südamepuudulikkuse tõttu rohkem inimesi kui viie enim levinud vähi tõttu kokku (kopsu-, soole-, rinna-, pankrease- ja eesnäärmevähk). Oma osa mängib siin ka fakt, et südamepuudulikkuse diagnoosist surmani kulub vähem aega kui vähi puhul. Seetõttu on ravi siinkohal väga oluline.

Hetkel kasutatakse südamepuudulikkuse raviks nelja ravimit. Uuritud on ka teisi võimalusi, muu hulgas Omega-3 rasvhapete mõju südamehaigusega patsientidele, kuid siiani pole need näidanud olulist efekti. Otsingud siiski jätkuvad ning hetke kuumim sõna südamepuudulikkuse valdkonnas on koensüüm Q10.

Mis on koensüüm Q10?

Koensüüm Q10 on vitamiinilaadne väga tugev ning oluline antioksüdant. See aitab neutraliseerida vabu radikaale ning osaleb E-vitamiini regenereerimisel. Samuti vähendab see oksüdeeritud LDL-kolesterooli taset. Kuna just oksüdeeritud LDL-kolesterool põhjustab ateroskleroosi, siis võib öelda, et koensüüm Q10-l on anti-ateroskleroosne toime. Lisaks antioksüdantsetele omadustele on koensüümil Q10 oluline roll ka mitokondriaalses energiatootmises.

Energiatootmise seisukohast on oluline märkida, et kõige rohkem vajavad energiat lihased, muu hulgas südamelihas. Seetõttu on ka Q10 ja südamepuudulikkuse kohta palju uuritud.

Koensüümi Q10 puuduse all kannatavad eelkõige vanemas eas inimesed, kuna aja jooksul väheneb kehas toodetav koensüümi Q10 hulk. Ka kardiomüopaatiat põdevatel ning pikaajaliselt statiine kasutanud patsientidel on kehas koensüümi Q10 tase märkimisväärselt alanenud.

Natuke ka Q10 ajaloost:

Peter Mitchell oli Briti biokeemik, kes sai oma töö eest 1978. aastal Nobeli preemia. Ta uuris mitokondrites ATP energiasünteesi ning muu hulgas kirjeldas ära ka Q10 rolli selles. 30 aastat läks mööda ning 2008. aastal näitas professor Christopher M. Florkowski, et südamepuudulikkusega patsientidel, kel on kõrgem koensüümi Q10 tase (lisaks kõrgemale NT-proBNP markerile), on prognoos pikemale elueale.

Q-Symbio uuring

2014. aasta detsembris jõudis ajakirjas JACC (the Journal of American College of Cardiology) avaldamisele uus uuring nimega Q-Symbio. Tegu on randomiseeritud, topeltpimeda, multitsentrilise prospektiivse uuringuga, mille juhtivteadlaseks oli professor Svend Aage Mortensen. Teadlaste eesmärk oli uurida koensüümi Q10 mõju täiendravina raskete kardiovaskulaarsete tüsistuste (MACE – major adverse cardiovascular events) vähendamiseks baasravi kõrval.

Kokku uuriti Q-Symbio raames 420 patsienti, kellel oli diagnoositud südamepuudulikkuse NYHA klass III või IV. 202 patsienti määrati ravigruppi, kus lisaks tavapärasele südamepuudulikkuse ravile anti patsientidele kolm korda päevas 100 mg koensüümi Q10, 218 patsienti määrati platseebogruppi.

Esimese asjana huvitas Q-Symbio uurijaid see, kas nende poolt manustatav koensüüm Q10 tõstab seerumis koensüümi Q10 taset. Varasemad uuringud olid näidanud, et kuna koensüüm Q10 on madala biosaadavusega, siis annab paremaid tulemusi annuse jagamine päevas mitmele manustamiskorrale. 16 nädalat pärast raviga alustamist mõõdeti patsientidel vereseerumis koensüümi Q10 taset ning sellest oli näha, et manustatav Q10 tõesti toimib*: ravigrupis oli patsientidel koensüümi Q10 tase tõusnud tasemele 2,5 mcg/ml ning platseebogrupis oli see jäänud tasemele 1 mcg/ml.

Ravi koensüümiga Q10 kestis kaks aastat. Q-Symbio uuringu tulemusel selgus, et koensüümi Q10 kasutanud patsientide seas esines relatiivselt 43% vähem raskeid kardiovaskulaarseid tüsistusi, muu hulgas 43% vähem kardiovaskulaarseid surmasid ning 42% vähem üleüldisi surmasid. Tulemused olid sarnased kõikides alagruppides. Sellest tulenevalt saab väita, et hästi-imenduva koensüümi Q10 mõju koos tavapärase südamepuudulikkuse raviga parandab ellujäämisvõimalust, vähendades sümptomite raskusastet ning raskete kardiovaskulaarsete tüsistuste riski. Samuti leiti, et 300 mg koensüümi Q10 päevas on ohutu ja hästi talutav.

Q-Symbio ei ole ainus uuring, mis näitab koensüümi Q10 positiivset mõju südamepuudulikkusega patsientidele. Varasemalt Rootsis läbi viidud KiSel-10 uuring näitas, et eakamatel inimestel, kellele manustati igapäevasel koensüümi Q10 ja seleeni, oli 50% väiksem kardiovaskulaarse surma risk, lisaks oli neil madalam NT-proBNP markeri tase ning parem ehhokardiogramm.

Siit küsimus: kas koensüüm Q10 väärib kohta südamepuudulikkuse ravijuhendis? Seda saame me teada augustis Roomas, kui Euroopa Kardioloogiaselts avaldab uue südamepuudulikkuse ravijuhendi. Q-Symbio uuringu tulemused on märkimisväärsed ning annavad südamepuudulikkusega patsientidele uut lootust juurde.

* Uuringus kasutati Pharma Nordi Bio-Quinone Active Q10 FORTE-t, mis on Rahvusvahelise Q10 Liidu (International Coenzyme Q10 Association) referentstoode, kuna on ainuke koensüüm Q10 preparaat, millel on tõendatud ja dokumenteeritud omastatavus kehas.