Jalgpallikoondis taastas Reimi avamängudes usu endasse

Esmapäevaõhtust kohtumist mitte näinud inimesele kõlavad nood sõnad ehk kummalisena. Mis potentsiaal ja head ajad pärast kuiva allajäämist!? Aga vutihuvilised, kes mängule kaasa elasid, täheldasid, et meeskond on Martin Reimi käe all justkui ümbersündinud.

Silmapaistvaimad erisused Gibraltari ja Kreekaga madistanud koondise ning Magnus Pehrssoni käe all Malta ja Bosnia vastu põrunud satsi vahel on usk endasse, tahe, lust ja enesekindlus, millega väljakul toimetatakse.

Kuigi Vasilis Torosidis šokeeris Eestit täpse pealöögiga juba 2. minutil, ei tekkinud tribüünil tunnet, et nüüd on kõik. Lihtsalt erakordselt kehv algus, ent ei midagi lõplikku.

Eelkõige tugines too tunne reedel nähtule, kuid kiirele avaväravale järgnenud mäng tõestas, et õigustatult. Eesti ei löönud 0:1 seisul verest välja. Vastupidi, Sinisärgid haarasid mängu üle kontrolli, surusid kreeklased kaitsesse ning ehitasid rünnakuid kuis oskasid. Lust oli vaadata!

Statistikagi peegeldas Eesti kerget ülekaalu. Pall püsis 53% ajast kodumeeskonna valduses ning pealelööke sooritas Eesti 15 ja Kreeka 12 (raamide vahele vastavalt 6-3). Viimati suutis meie rahvusmeeskond tugeva satsi vastu nõnda hoogsalt rünnata kolme aasta eest kuulsas 2:2 viigimängus Hollandiga.

Ainult see kõige tähtsam ehk värav jäi tulemata. Variante oli, aga nahkkera ei leidnud üht- ega teistpidi teed Orestis Karnezise selja taha. Kreeka seevastu avastas kenasti praeguse koondise suurima Achilleuse kanna ning lõi mõlemad oma väravad standardolukorrast.

Viimase kolme kohtumisega on meile standarditest löödud seitse (!) väravat. (Bosnia neli, Gibraltar ühe ja Kreeka kaks) Tõsi, Gibraltari oma suluseisu tõttu ei lugenud, ent mõte jääb samaks. Vassiljevi sõnul on sellele objektiivne põhjendus: koondises napib võrreldes aastate taguse ajaga pikkust.

Jah, kaotus on alati halb ning Kreeka vastu lõi välja vana viga ehk probleemne realiseerimine. Ometi tuleb Vassiljevi öelduga nõustuda ja tõdeda, et Reimi kaks esimest mängu süstisid lootust, et jalgpallikoondis võib lähiajal taas mõne ilusa tulemusega maha saada.

Südi partii ei jäänud märkamata ka fännidel, kes korduvalt tribüünil „me usume Eestisse!“ skandeerisid. Magnus Pehrssoni viimastest mängudest toda loosungit ei mäleta...