Kas kunstmuruväljakud tekitavad vähki? (4)

Skeptikute peamine hüpotees on, et kummipuru tekitab vähki. Kõige jõulisem avalik süüdistus pärineb Inglismaa haigekassa endise piirkonnajuhi Nigel Maguire’i suust, kes väidab, et tema 18aastane poeg Lewis haigestus Hodgkini lümfoomi (lümfisüsteemi pahaloomuline kasvaja) kunstmuruväljaku tõttu.

"Lewis on sel asjandusel treeninud neli aastat üks-kaks korda nädalas ning ta räägib alatasa treeningult naastes, kuidas ta neelas hulganisti kummipuru, kuidas see sattus talle silma ja kriimustustesse," lausus Maguire aasta alul BBCle.

Ta lisas, et ei osanud esiti ohtu aimata, sest loogiline oleks, et kummipuru on enne paigaldamist läbinud testid. "Tootjad ütlevad, et kõik on korras. Jah, nad testisid kummist eralduvaid gaase, sellega on asi selge, aga ma ei suutnud mitte kuskilt leida uurimust, mis kinnitab, et kummipuru neelamine või haavadesse sattumine on 100% ohutu."

Eesti jalgpalliliit kinnitab ohutust

Sarnast kinnitust ei õnnestunud leida ka Õhtulehel. Teemat uurinud Yale’i ülikooli keemikud avastasid USAs võetud kummiproovidest 96 kemikaali, millest 12 on kantserogeenid ehk vähitekitajad. Samas pole veel olemas teadustööd, mis tõestaks otsese seose vähkkasvaja ning kunstmuruväljakutel kasutatava kummipuru vahel.

Siinkohal olgu öeldud, et kõiki maailma tehiskattega platse ei saa ühte patta panna, sest peamiselt vanadest autorehvidest tehtavat kummipuru tootvaid tehaseid on märksa enam kui üks.

Seega ei laiene too uuring automaatselt Eestisse, sest kummipuru ei pruugi olla sama. Jalgpalliliidu infojuht Mihkel Uiboleht sõnas, et nemad kasutavad SBR-tüüpi kummipuru, mis imporditakse Taanist ning vastab kõikidele nõuetele.

"Meie kummi kohta on olemas päris mitme erineva riigi uuringud, mis kinnitavad, et see konkreetne kumm ei tohiks olla kuidagi kahjulik. Oleme teema enda jaoks hästi selgeks teinud ning edastasime toote dokumendid ka keskkonnaministeeriumile," lisas Uiboleht.

Samas tõdes Uiboleht, et kõikide tehiskattega palliplatside rajamine ei käi läbi jalgpalliliidu. Nemad saavad anda väljaku rajajale (nt kohalikule omavalitsusele) nõu, kuid selle järgimine pole kohustuslik. Eestis on ligi 50 3G-kattega (mille üks osis on kummipuru) täismõõtmetes vutiväljakut. Neist vähemalt pooled on Uibolehe sõnutsi alaliiduga seotud ehk täidetud tolle Taanist pärit kummipuruga.

Amsterdami Ajax eemaldab kunstmuru

Teema on iseenesest aastaid vana, ent tõstatus taas möödunud nädalal Hollandis. Nimelt paljastas sealne rahvusringhääling oma dokumentaalis, et 2006. aastal tehtud Terviseameti uuringus, mis väidab, et kummipuru on ohutu, on palju puudujääke.

Näiteks oli tolle töö valim naeruväärselt väike – toksikoloog uuris vaid seitset kohaliku klubi täiskasvanud pallurit. Ajakirjanikud tutvustasid oma leide ka Hollandi jalgpalliliidule, kes nõustus, et kümne aasta tagune uurimus on teaduslikult kasutu.

Muide, too valitsuse sponsoreeritud teadustöö andis tõuke kunstmuruväljakute buumiks, mille tulemusena rajati Hollandisse kümne aastaga ligi 2000 tehiskattega platsi.

Lisaks koorus dokumentaalist, et mõnede Hollandi väljakute kummipuru olla osaliselt valmistatud torudest, mida kasutati eelnevalt naftatööstuses.

Nimetatud telesaade muutis hollandlased murelikuks. Terviseminister Edith Schippers nõudis jalamaid uut uurimust. Riigi suurimaid ja kuulsamaid klubisid Amsterdami Ajax teavitas lapsevanemaid, et ei luba enam oma akadeemia noormehi 3G-kattega platsidele pallima ning eemaldab säärased väljakud sootuks oma De Toekomsti nimelisest treeningkeskusest.

Tegelikult on kummipurule olemas ohutum alternatiiv korgi ja kookosekoore näol, ent too täide maksab Hollandis platsi kohta 15 000 eurot rohkem ning on seega ebapopulaarne.

FIFA president Gianni Infantino reageeris teemale sarnaselt Schippersile, temagi nõuab, et kummipurus sisalduvaid kantserogeene uuritaks põhjalikumalt.

Praegu pole pealkirjas püstitatud küsimusele ühest vastust võimalik anda, ent kummipuru-uuringud on käsil mitmes riigis.