Abdullah Khalaf aitas Islamiriigi seksiorjusest vabastada 286 naist (5)

Iraagis kestab teist nädalat operatsioon riigi suuruselt teise linna Mosuli vabastamiseks sunniitide äärmusrühmituse Islamiriik käest. Islamiriik vallutas Mosuli 10. juunil 2014.

Vallutusretkelt Põhja-Iraaki võtsid Islamiriigi võitlejad sõjasaagiks kaasa tuhandeid jeziidi naisi. Kurdi keelt kõnelevad jeziidid ei ole moslemid ega araablased, nad järgivad usulahku, mida Islamiriik põlastab.

Mosulis käis seksiorjade müük

Just Mosulis müüdi jeziidi naised sisuliselt seksiorjadeks, kel tuli taluda vägistamist. Islamiriik kasutab vägistamist omamoodi sõjarelvana, et oma ohvrite vastupanutahet murda.

Islamiriik on koguni välja andnud fatwa (religioosse seisukoha), mis selgitab, mis tingimustel tohib mees talle kuuluvat naisorja vägistada.

Ligemale kahe ja poole aastaga on Islamiriigi orjusest suutnud pääseda mitu tuhat naist. Nad on kas põgenenud või vabaks ostetud.

Inimõigusorganisatsiooni Amnesty International hinnangul hoiab Islamiriik endiselt seksiorjuses vähemalt 3000 jeziidi naist. Tuhatkonna naise saatuse kohta pole mingeid andmeid, tõenäoliselt on suurem osa nendest tapetud.

Ajalehe Bild ajakirjanikud kohtusid Mosulist 90 kilomeetrit põhjas asuvas Dohuki linnas 42aastase Abdullah Khalafiga, kes on pühendunud vangistusse sattunud jeziidi naiste vabastamisele.

Oma arvepidamise järgi on ta päästnud seksiorjusest 286 jeziidi naist. Pärast vabaks saamist hoolitseb nende eest abiorganisatsioon Jinda.

Abdullah Khalifile teeb eelmise nädala esmaspäeval alanud Mosuli vabastamisorganisatsioon tõsist muret.

"Juhtivad terroristid põgenevad Mosulist Süüriasse ja võtavad ka oma seksiorjad kaasa. Ma ei mõista, miks antakse Islamiriigi võitlejatele võimalus Süüriasse põgeneda," kurtis mees vestluses Bildi ajakirjanikele.

Ta kardab ka, et Mosulis hakkavad juhtuma väga hirmsad asjad. Nimelt kasutavad linna kaitsjad naisi inimkilbina. "Nad teavad, et nii on kindlam," ütles Abdullah Khalif.

Ta peab ka võimalikuks, et Islamiriigi võitlejad kasutavad koos emadega röövitud lapsi enesetapuvõitlejatena.

"Lastel on kaks aastat ajusid pestud ning nüüd kasutatakse neid oma isade vastu, kes Iraagi poolel Mosuli vabastamise eest võitlevad," kardab Abdullah Khalif.

Vangis on endiselt tuhandeid naisi

Ta nõustub inimõiguslaste hinnanguga, et Islamiriik hoiab vangistuses veel tuhandeid jeziidi naisi. Nii saab ta iga päev suure hulga telefonikõnesid meeleheitel sugulastelt.

"Kui meil on kontakt, siis otsime võimalusi naiste põgenemiseks terroristide kodudest. Esialgu leiavad nad ajutise varjupaiga kohalike elanike kodudes. Paari nädala pärast toome nad aga Islamiriigi alalt välja, " rääkis Abdullah Khalif.

Smugeldamine on aga kallis. Abdullah Khalif peab maksma nendele inimestele, kes Islamiriigi alal eluga riskides nõustuvad jeziidi naisi peitma. Maksta tuleb ka kontrollpunktides valvavatele Islamiriigi võitlejatele.

"Ma tean, et välismaalt tulnud võitlejad pruugivad ka alkoholi, mis Islamiriigis on keelatud. Mõnikord võtame me mitu kasti viskit kaasa," rääkis ta naerdes.

Kokku kulub ühe naise vabastamiseks kuni 10 000 eurot. Ja ikkagi juhtub vahel, et naised tabatakse põgenemiskatsel. Tabatuid ähvardavad brutaalsed trahvid. Nii peksti üks naine vaeseomaks ja tema lapsed mürgitati.

Nadia Murad – jeziidi naiste eestkõneleja

Põhja-Iraagist Kocho külast pärit Nadia Murad (23, pildil) oli sunnitud 3. augustil 2014 pealt nägema, kuidas Islamiriigi võitlejad tema ema ja kuus venda brutaalselt tapsid. Nadia toimetati kodukülast koos kümnete noorte jeziidi naistega Mosulisse.

Nadia Muradil õnnestus pärast kolmekuulist vangistust oma piinajate käest põgeneda. "See, mida Islamiriigi võitlejad meiega tegid, oli hullem surmast," rääkis seksiorjuses viibinud noor naine.

Nadia Murad käivitas eelmise aasta lõpul suure kampaania, et tõmmata maailma tähelepanu jeziidi naiste raskele saatusele ja nõuda nende piinajate karistamist.

Nadia Murad kandideeris tänavu Nobeli rahupreemiale. 10. oktoobril autasustas Euroopa Nõukogu teda Vaclav Haveli inimõiguste auhinnaga.

Veel kandideerib ta koos teise jeziidi naise Lamiya Aji Bashariga Sahharovi mõttevabaduse auhinnale, mille annab välja Euroopa Parlament.

Samale auhinnale kandideerivad ka Türgi opositsiooniline ajakirjanik Can Dündar ja Krimmi tatarlaste esindaja Mustafa Cemilev. Sahharovi auhinna saaja selgub homme.