Hugo Tipner | Mida järeldada EOK presidendi(t)rallist toimuvat vasakpööret silmas pidades? (5)

Varakevadel üles täheldatud probleemid, küsimused ja tähelepanekud näivad möödunud nädala sündmuste valguses iseäranis aktuaalsed. Toon välja kuus subjektiivset punkti.

1. Märts-aprill 2016: "Millegipärast keskendutakse spordile kui turumajanduslikule nähtusele, keskseks probleemiks peetakse majanduslikku olukorda. Eesti spordi stagnatsioon ei ole seotud majandusliku suutlikkusega. Paigalseis Eesti spordis on v a i m n e, väärtuspõhine."

Võrdluseks november 2016: Taavi Rõivas eitab kategooriliselt, et Eesti arengus on toimunud seisak. Mõistetav, sest parlamendi ees loetletud saavutused on pelgalt välised. Eesti seisak on tugeva vaimse dominandiga, domineerib suutmatus, oskamatus väärtuseid sõnastada, kirjeldada.

2. Märts-aprill 2016: "Millegipärast minnakse lakkamatult vastuollu kõige olulisemate inimeseks olemise oskustega – ei suudeta enda tegevust reflekteerida, ennast taandada, puudub suutlikkus kahelda, kriitiliselt enda tegevusse suhtuda. Ründav hoiak erinevate spordialade ja nende toetajate vahel on naeruväärne. Kõik arvavad, et neil on õigus ja et teised eksivad. Primitiivne ja pealiskaudne."

Võrdluseks november 2016: Mitte ükski eesti poliitik pole viimase nädala jooksul oma eksimusi tunnistanud. Tundub, et neid ei suudetagi tajuda. Rõivase avalik retoorika "mina pole vigu teinud" on märk ebaküpsusest.

3. Märts-aprill 2016: "Spordi funktsiooni ei suudeta Eestis analüüsida, mõtestada, olemuslike küsimuste eritlemise võimekus puudub! Esiplaanil on stereotüüpidel põhinev argumentatsioon; põhjus-seos-tagajärg loogika puudub; funktsionaalse lugemise oskus on hirmuäratavalt madal; retoorika põhineb demagoogia viljakal võttel – vahetada taustsüsteeme. Seejuures lati alt läbi on jooksnud ka spordiajakirjandus, mille puhul kehtivad needsamad tunnused."

Võrdluseks november 2016: Kolmapäevane "Foorumi" saade tõestas ilmekalt, kuivõrd pealispindne on poliitiline diskussioon. Huvitav, mida peaksid mõtlema näiteks keskkooli eesti keele lõpueksamiks valmistujad? Poliitiline eliit tõestab ilmekalt, et väiteid ei ole vaja põhjendada, argumenteerida võib konteksti nihestades, kujundlike väidete pinnal võib vastaseid rünnata. Ajakirjanduses näeme sarnaseid tendentse (kuigi ilmunud on ka väga häid käsitlusi, mis kontekstualiseerivad ja analüüsivad poliitsituatsiooni).

4. Märts-aprill 2016: "Jüri Ratas käitub EOK presidendiks kandideerides poliitikuna par excellence – ta on läbi sõitnud pea kogu Eesti, kohtunud valijate ja spordiinimestega. Üritanud toetajaid leida. Tubli! Kui sellest ei piisa Urmas Sõõrumaa alistamiseks, on tegu küll väga üllatava ja kurioosse juhtumiga."

5. Märts-aprill 2016: "Ratase debatioskus on puudulik. Meenub esimene "Suurmeistrite" saade 2015. aasta veebruari hakul. Aivar Pohlak sõitis seal Ratasest nagu teerulliga üle. Argumentatsioon ja mõtete sügavus olid radikaalselt erineva kvaliteediga. Ratase jutt on umbmäärane, keerutav, vajaka jääb väljendustäpsusest, teravusest, konkreetsusest. Hämmastav, et Sõõrumaa ei suuda seda ära kasutada."

6. Märts-aprill 2016: "Ratas vasakpoolse poliitikuna võiks keskenduda kõige nõrgematele. Teisisõnu, unustage ära tippsport, pühendugu rahva kehalisele arengule! Nii kurb, kui see ka pole, peaks sedakaudu pinnale jääma tugevad spordialad, õblukesed väikealad seevastu taanduma. Vaeslapse rolli. Oluline on, et kultuuriliselt kaks kõige olulisemat spordiala – jalgpall ja korvpall – seisavad Ratase taga. Teisalt, eks väikeste spordialade doteerimine olegi elitaarne tegevus."

***

Muide, juba kolmas peaminister järjest on väga spordilembeline. Kusjuures Ratas tavatseb kasutada ka rohkelt spordiga seotud kujundeid, metafoore. Mõneti jätab see mulje lihtsakoelisest inimesest, samas on seda spordisõbrale päris sümpaatne kuulata.