Belgia jalgpalli renessansi algatas piinlik kaotus Eestile

14. oktoober 2009, jäiste sügiseste tuulte kiuste on Lilleküla staadionile Eesti jalgpallikoondise 2:0 võitu kaema kogunenud 4680 pealtvaatajat. Keda Sinisärgid nüpeldasid? Andorra amatööre, kes riietusruumis pagaripõlle selga sättisid või põllumehekirsad jalga tõmbasid? Jalgpallureid päikseliselt Maltalt, kes süüdistasid kaotuses gangreenist puretud varbaid? Ei!

Külmast punaseks tõmbunud põskedega lonkisid murult häbistatult minema Belgia jalgpallikoondislased, kes veeresid pidurdamatult mööda allakäigutreppi. Lisaks Eestile kaotati ka Armeeniale ning Bosnia ja Hertsegoviinale – enamik belglasi ei oska neid riike kaardilt üles leida ja arvavad, et vuti tagumiseks kasutatakse seal jätkuvalt täispuhutud seapõit.

Belgia koondis langes maailma edetabelis rekordhalvale 66. kohale. Alt üles vaadati Bahreini, Läti, Gaboni ja Kanada sugustele vutikääbustele. Belgia jalgpall oli surnud! Ja maha maetud.