Ma mõtlen ka, et see phersson keeras selle tiimi kõige rohkem tuksi ja, et sellest välja tulla - see võtab lihtsalt aega . Ei kaota eesti meestesse lootust.
Olen täiesti nõus. Skoor oli kohutav, sellest ei saa üle ega ümber, kuid kurat, mängupilt oli palju ilusam kui Pehrssoni ajal. Ei vantsitud tujutult ringi vaid üritati lõpuni välja midagigi päästa ja osaliselt see ka õnnestus värava näol. Pealegi, Reimil oli see ju alles kolmas mäng (kusjuures kõik valikmängud, ehk proovimisvõimalus puudus), Pehrssonil oli aga 2,5 aastat Eesti koondist lammutada (mida ta tegi suure hoolega). Sellisest jamast taastumine võtab natuke rohkem aega, kuid pilt mida me näeme.. Kutsuge mind ülioptimistiks, kuid ma arvan et siit võib tulla võimsam tõus kui peale 2007 Bosnia kaotust. Kariibi mere reis ootamas, 2 proovimismängu ees, saab Reim lõpuks midagi katsetada kah (kuigi peale nii lolli aastat loodaks vähemalt sealt positiivset tulemust, eriti arvestades kes vastas on (FIFA edetabelis küll eespool, kuid samas mängitud peamiselt nõrgematega, lisaks mäletame ju sedagi kui Pehrssoni ajal st kittsiga mängisime ja oli vastastel õnne et rohkem ei saanud)
Pohlak peaks küsima endalt, miks meie meeste tehniline tase pole kasvõi viimase kümne aastga tõusnud, lubati ju seda herr Pohla. Sellest ju kõik alguse saab, tehnika, tehnika , tehnika. Pall käib kiires survega mängus meie meestel nagu vastu kivijalga.
uus treener saab sugeda. Võiks veidike selle peale ka mõelda, milliselt positsioonilt alustati. Mul on ka kahju, et nii suur häving tuli, aga parandamise vara ju on ja järgmised võistlused veel kaugel. Soovin jalkameestele parimat!
KOMMENTAARID (6)