HÄDAS: Yannick Carrasco ja teised belglased istutasid eestlasi murule, millal ja kuidas ise tahtsid. Foto: Vida Press
Jalgpall
15. november 2016, 04:00

Rahvuskoondis hävis MM-valikmängus Belgiale 1:8, mistap toimub täna jalgpalliliidus erakorraline nõupidamine.

Uljas Martin Reim sai tukast sugeda, alaliit korraldab kriisikoosoleku (6)

Kurbus. Äng. Viha. Nõutus. Masendus. Kui tuua mõned näited isadepäeva hilisõhtul Brüsselis Kuningas Baudouini nimelisel staadionil viibinud eestlaste emotsioonidest. Jalgpallikoondis sai MM-valikmängus Belgia käest 1:8 keretäie ning alaliit kutsus tänaseks kokku kriisikoosoleku.

 Ega sest mängust suurt rääkida ole ega tahagi. Belgia oli nii individuaalselt kui meeskondlikult parem, mille võimendas kaheksakordseks peatreener Martin Reimi valitud liialt uljas taktika. Oktoobrikuiste mängude järel valdavalt kiita saanud Reim oli mõistagi ajakirjanike ette astudes löödud nagu kõik eestlased ning tunnistas oma viga. Mängijaid ta avalikult ei siunanud.

"Võtsime enne mängu vastu otsuse, et ei lähe ainult kaitsesse istuma, sest kui me palli üldse ei saa ega hoia, siis kaob mäng kindlasti täitsa ära," põhjendas ta oma valikuid. "Üritasime mingil momendil neid kõrgelt survestada, sest teadsime, et Belgia nõrgim lüli on kaitse, aga see oli täna (pühapäeval – toim.) meile liiga kõva pähkel.

Me ei saanud ees piisavalt palle kätte, vaid pigem tekitas meie kõrge press kaitsefaasis Belgia ründajatele ohtralt ruumi, kus neil oli meeldiv liikuda. See on kindlasti kõva õppetund mulle treenerina.

Tagantjärele ei laseks nii paljudel mängijatel üles survet tegema minna, et hoida jõudu ja kaitses kompaktsena. See oleks natuke päästnud. Samas, alles oli probleem, et platsil on liiga palju kaitsemängijaid ja istuti liiga palju kaitses (vihje eelkäija Magnus Pehrssoni valikutele – M.T.). Kindlasti on vaja rohkem kui üht-kaht ründavat mängijat väljakule, muidu pole võimalustki vastase värava alla jõuda."

Nõus. Reimi ambitsioonikus väärib kiitust, sest kes ei riski, see šampanjat ei joo. Paraku lõi reaalsuse karm vasar vahuveinipudeli kildudeks. Selle materjaliga, mis meil praegu võtta on (kohtumist alustas kolm koduse Premium liiga meest), ei ole lihtsalt võimalik Inglise, Hispaania ja Itaalia kõrgliiga ässade vastu oma mängu avada, vaid tuleb lihtsalt kompaktselt kannatada, kannatada ja veel kord kannatada. Küllap see mõni vasturünnaku võimalus ikka tekib. Ja kui ei teki, pole viga, küll jõuame Küprose ja Gibraltari vastu palliga hullata.

"Ajaloo suuruselt teise kaotusega peab tegelema"

Ometi otsustas jalgpalliliit tänaseks kokku kutsuda nii-öelda kriisikoosoleku, kus osalevad alaliidu president Aivar Pohlak, A-koondise treenerid Martin Reim, Andres Oper, Janno Kivisild ja Mart Poom, treenerite koolitust juhtiv Karel Voolaid, juhtkonna poolelt peasekretär Anne Rei, peadirektor Tõnu Sirel ja juhatuses A-koondise eest vastutav Tarmo Lehiste. Telefoni või Skype'i teel kaasatakse koolituskonsultandi tegemistes kaasa lööv hollandlane Arno Pijpers. Lisaks kutsuti arvamust avaldama koondise üle-eelmine peatreener Tarmo Rüütli.

Kaotus ülitugevale Belgiale ei tundu kõrvalt vaadates kriisi koht, sestap on paslik küsida, mis oli tolle koosoleku ajend ja mida seal arutama hakatakse? "Olen nõus, et Belgia on tugev meeskond, kes lisaks mängis väga motiveeritult," sõnas Pohlak. "Samuti arvan, et kriis on pigem lokaalne, aga kui Eesti koondis saab ajaloo suuruselt teise kaotuse (suurim kaotus 2:10 saadi aastal 1922 Soomelt – M.T.), siis tuleb sellega tegeleda. Eriti kui meie koondise aasta 2016 saldo on selline nagu ta on (juunis kaotasime 0:7 Portugalile, septembris 0:5 Bosnia ja Hertsegoviinale - M.T.).

Martin kirjeldas kaotuse põhjused täpselt lahti, paraku tuleb tunnistada, et sellest hoolimata on suure kaotuse emotsionaalne mõju laiem kui sooviksime. Tahame homme (täna – toim.) kuulata treenerite ülevaadet mängust ja sellega liituvatest asjaoludest ja arutada laiemas ringis, kuidas edasi minna.

Igaks juhuks rõhutan üle, et näeme asja analoogsena Tarmo Rüütli juhendatud koondise poolt 2010. aasta MM-i teises valikmängus Bosnias saadud 7:0 kaotusega, kus üleminekul palli valdavale mängustiilile lõikasime alguses näppu. Mis on valikmängude karusselli liitunud uue treeneri puhul mingil moel loomulikki."

Kahe erineva perioodi vältel kokku umbes kuus aastat rahvusmeeskonda juhendanud Rüütli liitubki aruteluga põhjusel, et tal on analoogse olukorra kogemus.

Klavan: oleme koos selle supi sees

Viimase viie kuu jooksul saadud kolme kolaka valguses uurisid Eesti ajakirjanikud Brüsselis ka meeskonna kapteni Ragnar Klavani käest, kuidas siit edasi minna. "Kuidas edasi? Võib-olla peame terve koondise välja vahetama, aga meil ei ole sellist luksust," lausus Klavan, kelle näost peegeldus põhjatu pettumus.

"Oleme kõik koos selle supi sees. Peame mingi lahenduse leidma ja koos välja tulema. Samamoodi oleme koos ka heade tulemustega. Me ei saa selles situatsioonis alla anda. Täna (üleeile – toim.) oli meie poolt väga palju taktikalisi vigu. Küsimus on, kas suudame õppida ja edasi liikuda või jäämegi samu vigu edasi tegema."

Alajuht Pohlak näeb koondise suurima murekohana tasakaalu leidmist ründava ja kaitsva mängu vahel. Samuti osutab ta kaitsvate omaduste, ent palliga enesekindlaste pallurite vähesusele.

"Me ei saa olla ainult puhtalt palliga mängiv koondis, see on naiivne lähenemine asjale – näiteks ei antud meile eile (üleeile – M.T.) ühtegi kollast kaarti, mis ei ole eesmärk omaette, aga mis siiski ütleb midagi meie kaitsemängu harjumuste kohta. Mure koondise homse päeva pärast, sest mitu tänase koondise võtmemängijat on vanuses, kus käivad nende karjääri viimased hooajad. Täpne mure sõnastus kõlab, et kas me jõuame neile ette valmistada väärilise vahetuse."