Hooaja komeet Marko Kilp: tibusid loetakse veebruaris

Tänavune hooaeg algas Eesti suusatamise jaoks sisuliselt maavärinaga, kui Kilp sõitis hooaja avaetapil Kuusamos ennast meeste klassikasprindi eelsõidus kolmandaks. Viimaste aastate traditsioon on olnud selline, et meie suusatajad eelsõitudest edasi ei saa ehk 30 parema hulka ei jõua.

Kuigi veerandfinaalist Anti Saarepuu ja Andrus Veerpalu juhendatav Kilp avaetapil edasi ei saanud, saades lõpuks 13. koha ja olles esimene, kes jäi poolfinaalist välja, oli eestlane andnud suusasprinterite tippseltskonnale märku, et temaga tuleb sel hooajal arvestada. Nädal hiljem ehk möödunud reedel polnud Kilbi särtsakus kuhugi kadunud: Lillehammeri klassikasprindi eelsõidus oli ta üheksas ja kokkuvõttes 25.

MK-sarjas on Kilbil seega koos 26. punkti ja pingereas on ta sellega jagamas 42.–43. kohta, näiteks sprinterite arvestuses jagab ta 19. –20. kohta. Selle peale võiks põhimõtteliselt isegi õlgu kehitada, aga siinkohal väike meenutus: eelmisel talvel said meie suusatajad kokku vaid 15 MK-sarja punkti.

„Ma arvan, et võin rahul olla. Olen kaks korda eelsõidust edasi saanud, eelmisel aastal ei juhtunud seda kordagi. Väga hästi on läinud,” võtab Kilp ise intervjuus Linnalehele hooaja alguse kokku.

Kas eelsõitude edukus on seotud sellega, et neile on hooaja eel enim rõhku pandud? Kilp vastab, et päris nii see siiski ei ole. Enne hooaega pööras mees võrdselt tähelepanu nii sprindile kui ka distantsisõitudeks ettevalmistumisele. “Üks aitab ühte ja teine teist. Ka tavadistantse on vaja sõita olümpiamängude kvalifikatsiooni peale mõeldes,” selgitab suusataja.

Kuigi Kilbi hooaeg on alanud hästi, ei tähtsusta ta oma tulemusi üleliia. „Parimad sõidud tahan teha ikkagi veebruari lõpus toimuval Lahti MM-il. Siis tahan olla tippvormis. Tibusid loetakse ju veebruaris,” märgib Kilp.

Eeloleval nädalavahetusel jätkub MK-sari Šveitsis Davosis, pühapäeval on kavas meeste vabatehnikasprint. Eestlane ei oska ennustada, kas ta on ka vabatehnikas sama kiire kui klassikas. „Arvan, et klassikatehnikas olen siiski natuke parem,” leiab Kilp, kes hoolimata kõigest loodab olla Davosis korralikul tasemel, mis tähendab kohta 30 parema hulgas ehk järjekordseid MK-sarja punkte.

Laiema avalikkuse ja isegi paljude spordisõprade jaoks on Marko Kilp suhteliselt tundmatu nimi. Seni vast kõige rohkem meenub temaga seoses aasta 2013, kui Kilp jäeti suusaliidu otsusel Val di Fiemme MM-koondisest kõrvale. Kuigi ta oli toona kodusel Skandinaavia karikaetapil neljas ja edestas kõiki MM-koondislasi, ei võetud teda toona tiitlivõistlustele, mis jäi paljudele arusaamatuks. Praegu võib öelda, et ilmselt toonane juhtum ainult suurendas mehes sportlikku viha.

Kui vanana Kilp üldse suusatamise juurde jõudis? Noormees räägib, et see juhtus kuuendas klassis, enne oli ta tegelenud kergejõustiku ja jalgpalliga. Ometi olid juba varasemad head kogemused Estoloppeti võistluselt pannud Kilbi mõtlema suusatamise peale. Esimene treener oli Mihhail Lukertšenko, edasi juhendas Külli Hallik. Tulevane suusaäss ladus oma esimese sportliku põhja Nõmme metsade all, koolivaheajal käis Haanja lähedal Kurgjärvel suusalaagrites. Külli Hallik rääkis Õhtulehele, et mehe sihikindlus oli juba noorena märkimisväärne, sest Nõmmele suusatrenni tuli Kilp Koselt.

Millal tundsid, et võiks suusamaailmas midagi korda saata? Kilp vastab, et aastal 2011, kui käis esimest korda noorteolümpial ja sai seal sprindi eelsõidus teise koha. „Siis võis juba tuleviku peale mõelda,” meenutab mees.

-----------------------

Usub kompromissi

Rohkem kui tänavuse suusahooaja algusest, on meedias räägitud suusaliidu ja Team Haanja tülist, sest Team Haanja suusatajad pole seni nõustunud allkirjastama suusaliidu lepinguid. Kas tüli on kuidagi ka sportlasi mõjutanud, uurin Team Haanja liikmelt Kilbilt? „Meie proovime ikka sporti teha. Arvan, et olukord läheb paremaks ja tulevad uued kompromissivõimalustega lepingud, mis sobivad kõigile.“