7 VÕTIT | Soome – Rootsi 4:3 (karistusvisetega). Kõigi aegade ägedaim MM-finaal tegi Soomest kolmekordse tšempioni! (1)

1. Mis otsustas mängu saatuse?

Rootsil läks junn jahedaks. Svenssonid olid võistkonnana tugevamad ja paremad, aga kuna Soome suutis avakolmandikul 0:2 kaotusseisust kiiresti 2:2 viigini tõusta, lõi Rootsi pelgama ja ei julenud enam riskida. See saigi saatuslikuks. Mänginuks Rootsi veidi avatumalt (nagu näiteks poolfinaalis Šveitsi vastu viimase kolmandikul), saanuks nad tõenäoliselt võidu kätte, aga Soome tinistas nad ära ja viis mängu lisaajale.

Seal omas maailma parim saalihokimängija Kim Nilsson (Rootsi) üks-üks olukorda, mille aga üle viskas. Karistusvisete seerias käis paras pokkerimäng – mõlemad võistkonnad vahetasid väravavahte – aga esimesena vääratas kolmandas viskevoorus Henrik Stenberg (Rootsi). Soome realiseeris kõik neli viset, mis tähendas, et Rootsi kapten Johan Samuelsson läks viskama sundolukorras, aga Soome varuväravavaht Jarno Ihme tõrjus.

Soome tuli maailmameistriks kolmandat korda (varem 2008 ja 2010). Rootsi on jätkuvalt kaheksakordne maailmameister.

2. Kuidas hinnata Läti esitust MM-finaalturniiri korraldajana?

Nii ja naa. Protokolli märgitud pealtvaatajate arv tundub muinasjutuline, sest tegelikult mängiti viimase päeva mängud pooltühjas saalis, sest Läti ise ei jõudnud isegi kaheksa sekka ja see surmas kohalike huvi. Ainuke kindel variant kindlustada turniirile vägev kulminatsioon on saalihoki MMi puhul jätkuvalt Suure Neliku korraldajaks valimine. Järgmise kahe MMiga nii ka tehti – 2018 mängitakse Tšehhis ja 2020 Soomes.

3. Kas Läti kohtunikepaar sai tööga hakkama?

Suures plaanis jah. Esmalt selgitus, et reeglina vilistavad Soome – Rootsi mänge Šveitsi või Tšehhi kohtunikud, sest nende nelja riigi ülemvõim mänguoskuste lõikes kandub üle ka vilemeeste sekka, sest iganädalast praktikat saavad kõik kohtunikud oma koduliigas ning just see määrab enamasti ära arenguvõimalused ja taseme.

Vaid korra varem on MM-finaal usaldatud kohtunikepaarile, kes ei esindanud Suurt Nelikut. 2008 finaali (Soome alistas Rootsi lisaajal 7:6) vilistas Norra duo Rune Ali Zouhar - Kim Alexander Hofgaard Jorstad (jah, oligi nii pika nimega kohtunik). Nüüd Riias anti see Läti paarile Martins Lavrinovs – Martins Gross.

Töö oli korralik, aga mitte hiilgav. Avakolmandik oli krobeline ja mõlemal meeskonnal oli raskusi vileliinist arusaamisega. Edaspidi pühendasid lätlased oma otsuste selgitamisele veidi rohkem tähelepanu ja see aitas. Kiita tuleb tarka lähenemist nagistamistele – asjadel hoiti silm peal ja erinevate võtetega (personaalvestlustele kutsumised, teravad pilgud jms) anti mängijatele oma kohalolekust ka pidevalt märku. Lisaaeg ja karistusvisete seeria olid väga hästi manageeritud.

4. Kes oli platsi parim mees?

Peter Kotilainen. 22aastane Soome ääreründaja viskas kaks väravat – esimese ja kolmanda – ning rootslased olid iga kord, kui ta platsil viibis, siiralt mures. Noormees tunnistati ka turniiri kõige kasulikumaks mängijaks. Ja finaalis visatud kaks väravat tegid temast MMi resultatiivseima mängija 10+6 punktiga. Teise koha selles arvestuses pälvis Eesti ründaja Patrik Karelisson (6+9).

5. Mida peavad meeskonnad edasist silmas pidades parandama?

Rootsi koosseis koosnes liiga sarnastest mängijatest. Sihvakad ja füüsiliselt võimsad tüübid hea tehnikaga, aga ilma X-faktorita. Soomlastel oli meeskonnas rohkem ettearvamatuid tüüpe ning ka kiirusega olid soomlased üle. Rootsi vajaks mitmekesisemat koosseisu.

Soome oli finaali eel selge autsaider, sest poolfinaal Tšehhi vastu võideti alles seitse sekundit enne lõppu visatud väravast. Keeruline kohe midagi öelda.

6. Mida asjaosalised ütlesid?

Siia lisame peagi mängijate-treenerite ütlused.

7. Mis saab edasi?

Järgmine MM peetakse 2018 detsembris Tšehhis (ilmselt Prahas), aga Soome – Rootsi finaali on lootust näha juba aasta pärast. Nimelt kuulub saalihoki esimest korda mitteolümpiaalasid koondavate maailmamängude (World Games) kavva ja 2017 Wroclawis tulevad platsile ka kuus saalihokikoondist – Rootsi, Soome, Šveits, Tšehhi, Poola ja USA.

Esimesed kolm kvalifitseerusid kui MMi medaliomanikud, Tšehhi kui parim Poola naaberriik (jah, oligi selline kriteerium välja mõeldud!), Poola kui korraldaja ja USA kui parim mitte-Euroopa riik MMil (11. koht).