NHLi skautidele silma jäänud Eesti hokinoor rühib USAs tähtede poole

Täpsemalt on spetsialistid paigutanud Arraku enam kui 300 noort ja potentsiaalikat hokimängijat hõlmava nimekirja C-tasemele ehk seltskonda, kelle seast soovitatakse noormehi valida neljandas, viiendas või kuuendas ringis. Aga olgu kohe öeldud, et see on kõigest NHLi klubisid abistav eelnimekiri ega garanteeri midagi.

Nelja-aastaselt isa ja vanema venna tuules hokimänguni jõudnud Arrak teab seda suurepäraselt ega lase kõlaval tähekombinatsioonil end kõrvupidi pilvepiirile tirida. Vastupidi. Kui ta seda uudist kuulis, tekkis soov kapist uisud haarata ja jääle tõtata. „See motiveerib mind veel rohkem tööd tegema ja paremini mängima, sest skaudid tulevad vaatama,“ sõnab ta.

„Tal on reaalne võimalus saada valituks“

Soov 23. ja 24. juunil toimuvas draft’is valituks osutuda on suur, seda Arrak ei salga. Hea meelega mängiks jäähoki unelmate liigas paar kohtumistki („alustame paarist mängust, siis vaatab edasi“), aga esmalt tuleb kõvasti higi valada. Ja töötahte taha tal midagi jääda ei tohiks, teavad rääkida nii Eesti hokiasjatundjad kui tema uue koduklubi Cedar Rapids RoughRidersi peatreener Mark Carlson.

„Ta on hea suhtumisega kõva töömees,“ lausus Carlson hiljuti USA väljaandele The Gazette. „Usun, et Arrakul on võimalus saada väga mitmekülgseks mängijaks. Tal on hea pealevise ja platsinägemine. Robert on noor kutt, seega on tal veel pikk maa minna, aga potentsiaali on kõvasti. Drafti’ni on tükk aega, aga arvan, et tal on reaalne võimalus saada valituks. Sõltub, kui palju ta on valmis selle nimel pingutama.“

Selmet draft’iga pead vaevata, keskendub 187 cm pikkune ja jõuline Arrak tegemistele USA parimas noorteliigas USHL, kuhu ta novembri keskel Soomest Espoo Bluesi U20 satsist mängima siirdus. See lüke oli oluline, sest aastaid põhjanaabrite juures hokitarkust omandanud Arraku soov on pärast keskkooli ookeani taga ülikooli astuda ning seal litrit taga ajada. „Kui mängin hästi jäähokit, pole ülikooli eest vaja maksta,“ lisab ta. „Seal olen koguaeg silmapiiril, sest ülikoolivõistkondade treenerid käivad mänge vaatamas.“

Tugevam liiga ja mõnus elu

Esimese Ameerikas veedetud kuu järel õhkub Arrakust positiivsust. Talle meeldib seal. Elu kasuperes koos kahe meeskonnakaaslasega on lõbus, RoughRidersi punt mõnus ja hokiliiga tugev. Eestlase hinnangul jääb USHLi tase kuskile Soome kõrg- ja U20 liiga vahele.

Iowa osariigi suuruselt teise linna parima hokiklubi kodumängudel käib reeglina ligi 3000 pealtvaatajat. „See on nagu väike pidu, kõik on õnnelikud,“ kirjeldab Arrak.

Kord esimesse, kord teise ründekolmikusse kuuluv hokitalent jõudis enne Eestisse, U20 koondise juurde jõudmist osaleda seitsmes USHLi mängus. Kirjas on üks võiduvärav ja söödupunkt. Võrdluseks, Soomes viskas ta enne kolimist 17 kohtumisega vastase võrku kolm litrit ja andis kaheksa resultatiivset söötu.

„Võiks küll rohkem punkte saada ja võistkond võiks natuke rohkem võita, aga meil on raske ka, sest tiim on noor. USHLis on raskem väravani jõuda, sest kõik kaitsevad hästi, panevad tugevalt keha ja blokeerivad viskeid,“ iseloomustab möödunud sügisel 16aastasena olümpia kvalifikatsiooniturniiril meestekoondise kasuks kuus väravat visanud Arrak uut mängukeskkonda.

Kõikidel hokisõpradel on võimalik loo kangelast, kes peab oma tugevuseks litri katmist ning nõrkuseks visketäpsust, oma silmaga näha täna õhtul kell 20 Tondiraba jäähallis, kus Eesti U20 koondis võõrustab MMi II divisjoni A-grupi kolmandas kohtumises Horvaatiat.