Kui palju pealtvaatajaid tuleks matšile Kaido Külaots (paremal) - Ottomar Ladva, kui see ka mitte paadunud huvilisele ahvatlevaks teha?Foto: Alar Truu
Spordivaria
15. detsember 2016, 14:53

Ville Arike | Kas on lootust saada malevõistlustel publik saali? Kuidas oleks matšiga Külaots - Ladva? (6)

Paul Kerese maleaasta on lõppemas, meid on rõõmustanud tipud ja loodetavasti lisandunud lihtsalt huvilisi. Aga mis edasi, kas ühekordne hurraa saab läbi ja taas tuleb asemele hall argipäev?

Maleliit peaks hoolitsema selle eest, et male populaarsus Eestis üha kasvaks ja see tore mäng läheks üha enamatele inimestele korda. Alaliidu senine poliitika kahjuks optimismiks alust ei anna.

"Kui suudaks seda mängu tõlkida ja massidesse jälle viia. Vigursuusatamise maailmas on malel raske," kirjutas hea tuttav mulle teisipäeval, kui Kaido Külaots oli Pärnus võitnud esimese MM-tsooniturniiri.

Sama päeva õhtul potsatas minu meiliboksi kiri murelikult malehuvilisest lehelugejalt küsimusega, kui palju huvilisi oli äsjase Pärnu turniiri viimast vooru jälgimas? Nimelt algasid otsustavad mängud hommikul kell 10, kuid maleliidu kodulehel olnud võistlusjuhendis oli algusajaks märgitud 16.00.

Tuleb kahetsusega tõdeda, et pealtvaatajatele mõeldud alal jälgis toda vooru algusest peale täpselt üks huviline. Mängud on küll liikunud otseülekannetena internetti, aga ikkagi.

Sama huviline kirjutas pärast vastuseks: "Ilmar Raua 50. mälestusturniiril suvel Viljandis oli kolm pealtvaatajat. Arvutist on küll mugavam jälgida, kuid kohapealne melu on teine. Kahjuks on maleliidu korraldatavatel turniiridel pealtvaatajad vastunäidustatud."

Ta lisas: "Maleaasta ei peaks lõppema detsembrikuuga, vaid kestma 40 aastat, kuni jõuame tagasi sinna, kus Eesti male oli pärast Paul Kerese lahkumist."

Maailmas tervikuna on malehuvi tõusuteel. Seda paljuski tänu norralasele Magnus Carlsenile, kes on võitnud kaks MM-matši järjest. Tema tõmbab tähelepanu just läänemaailmas, sest Venemaal on male kogu aeg populaarseks jäänud.

Hiljuti New Yorgis peetud MM-matši Carlseni ja venelase Sergei Karjakini vahel jälgis iga päev kohapeal 10 000 (!) huvilist. Male on mäng, mida on võimalik mängida ka suure publiku ees, seda ei pea kuhugi ära peitma! Näiteks täna Tallinnas avatud kiir- ja välkmale EMile ei lasta publikut põhjendusega, et saalis lihtsalt pole ruumi. Tõsi, osalejaid on 600 ringis, aga mingi publikuala võiks ja peaks olema, kus saaks jälgida kasvõi kümne esimese laua partiisid.

Pärnus esikolmikusse jõudnud ning MK-turniiri koha eest võitlevad Kaido Külaots ja Ottomar Ladva väärivad seda, et nende kunst kõigile näha oleks! Õnneks leidub Eestis eratoetajaid. Külaots tänas südamest ka Eesti Male Toetusühingu vedajaid Toomas Valgmäed ja Margus Sööti, kes teevad kõik selleks, et "huvilistel oleks mängimisvõimalusi ja tippmaletajatel karjääri jätkamise võimalusi".

Kuidas oleks proovida matšiga Külaots - Ladva? Kaks erinevat põlvkonda, 40aastane küps meister 19aastase vihase noore mehe, treener õpilase vastu?! Intriigi oleks. Korraldada matši ajal simultaane, teha veel üht-teist huvitavat, pakkuda asjatundjate analüüse. Võiks vähemalt pool tuhat pealtvaatajakohta valmis panna küll, või kuidas? Kui maleliit ei taha korraldada, näidaku initsiatiivi keegi väljastpoolt.

Paul Kerese algatusel toimusid 1969. aastast NSV Liidu aja lõpuni Tallinnas iga paari aasta järel esinduslikud rahvusvahelised turniirid. Saal oli suur, rahvast jagus küllaga, sai isegi koolipoisina seal tundide kaupa kaasa elatud. Malemäng oli huvitav XIX sajandil, oli vahepeal ja on ka praegu.Kas saaksime publiku saali tagasi?