Miks Eestis pühade ajal korvpalli ei mängita? (3)

Näiteks peeti meie aja järgi jõululaupäeva (24. detsember) varajastel hommikutundidel lausa 14 NBA kohtumist. Tulles aga kodule lähemale, siis samal päeval oli Türgi tugevaimas liigas neli mängu.

Sarnane tendents jätkus ka järgnevatel päevadel, näiteks peeti esimesel jõulupühal (25. detsember) VTB-liiga kohtumine. Järgneval päeval läks lisaks eelnimetatule trall käima üle Euroopa, kui teisel jõulupühal said kodust tippkorvpalli nautida näiteks nii prantslased, sakslased kui kreeklased.

Võrdluseks Eesti meistriliigas peetakse ajavahemikul 13. detsember kuni 6. jaanuar kaks kohtumist, kus mõlemal puhul üheks osapooleks Kalev/Cramo. 28. detsembril mindi vastamisi Valga-Valkaga ning kaks päeva hiljem kohtutakse TTÜga. Kuid kas mõne meeskonna paus ei veni veidi liiga pikaks?

Tõsi, lisaks Cramole ja Valga-Valkale said 17-18. detsembril peetud karikamängudes põllule Tartu ning Pärnu - siiski venib ka nende mängupaus sisuliselt kolme nädalaseks. Rapla põuda vähendab Balti liiga, kus peetakse kohtumine 2. jaanuaril. Kui välja jätta Audentese poisid, saavad pikima puhkuse TLÜ/Kalev ja Tarvas, kelle kahe ametliku kohtumise vahele jääb vastavalt 24 ja 23 päeva. 

Õhtuleht pöördus korvpalliliidu poole ja uuris, miks on vana-aasta lõpu ja uue alguse kalender nõnda koostatud. "Jõulude ajal siin tavaliselt ei mängitagi. Hispaanias mängiti näiteks üks voor, aga neil on nii palju võistkondi, et on vaja mängida," teatas Eesti korvpalliliigade üldjuht Raiko Matsalu.

"Lisaks ei saa meil mõned meeskonnad mängida, sest näiteks G4S Noorteliigale on raske mängu panna, kuivõrd neist paljudel hakkavad koondise laagrid. Samuti peetakse kohe BSBC (Baltic Sea Basketball Cup - iga-aastane rahvusvaheline noorteturniir 3.-5. jaanuarini). Proovisime selleks ajaks panna nii vähe mänge kui võimalik." 

Matsalu sõnutsi tehaksegi nii pikk paus sellepärast, et võimalused on lihtsalt selleks olemas. "Pigem on see aastate jooksul välja kujunenud, kunagi pole eriti palju mänge olnud sellel perioodil. Suurliigadel lihtsalt pole muud variante, neil tuleb nii palju rohkem voore mängida."

Olgu siin kohal välja toodud ka viimaste aastate andmed - eelmisel hooajal peeti meistriliigas ajavahemikul 15. detsember - 8. jaanuar neli kohtumist, aasta varem 13.-9. viis mängu. 

Kahtlemata on meeskondade jaoks tähtis ka publikuhuvi, mille suurus pole üldise puhkusteperioodi sugugi garanteeritud. Siiski oli Kalev/Cramo 22. detsembri VTB-liiga mängu saalis jälgimas 2100 inimest, mis on kahtlemata korralik number. Samuti oli teisel jõulupühal Tartu Ülikooli spordihoonesse kogunenud täismaja publikut, kui peeti Marek Doronini lahkumismäng.

"Arvan, et kui oleks tavaline mäng olnud, siis 26. ilmselt poleks nii palju inimesi välja tulnud. Arvan, et see number oleks väiksem," oli Matsalu kommentaar potentsiaalse publiku huvi kohta pühade ajal.

Lõpetuseks lisab ta, et aasta lõpus läheb suurim fookus karikamängudele, kus lisaks proffidele võtavad osa ka noored. Liigade üldjuhi arvates on selline süsteem end ka igati ära tasunud.