Andrus Veerpalu kurikuulus pressikonverents 2011.Foto: JOOSEP MARTINSON
Spordivaria
30. detsember 2016, 08:00

SPORDISÜNDMUS 2016 | Vaata, kelle pärgas Õhtuleht võitjateks aastatel 2004-2015 (1)

Õhtulehe sporditoimetus soovib kõigile kaunist vana aasta lõppu halastamatu võitlusega: aeg on panna vastamisi mööduva aasta kõige meeldejäävamad spordisündmused ja selgitada välja neist kõige-kõige!

Süsteem on olnud juba üle kümnendi sama: aasta 16 meie arvates kõige eredamat spordihetke-sündmust jagatakse loosi tahtel paaridesse (asetusi pole ehk kaks favoriiti võivad kohe vastamisi minna) ning žürii peab andma hääle ühe või teise poolt. Miinusringe ja teisi võimalusi ei ole.

16 nominenti ning kaheksandikfinaalide tulemused avaldame täna kell 12.00. Praegu saab aga tutvuda laureaatidega 2004-2015.

2004 Markko Märtini kirev aasta. Märtin juhtis MM-sarja, tegi verd tarretama paneva avarii, rikkus ajutiselt nägemise, võitis kaks asfaldirallit ja MM-pronksi ning siirdus Peugeot’sse.

2005 Markko Märtini avarii ja töökaotus. 18. septembril kihutas Märtini juhitud Peugeot Suurbritannia rallil rajalt välja vastu puud, kaardilugeja Michael Park hukkus. Aasta lõpuks kahanes tehasetiimide arv, Märtinile kohta ei leidunud.

2005 hukkus Walesi rallil Markko Märtini kaardilugeja Michael Park. Foto: MATI HIIS

2006 Kristina Šmiguni kaks olümpiakulda. Jah, Veerpalu puhul kulda oodati, Kristinas kaheldi. NB! Kui kuldmedalid ära võetakse, siis Õhtuleht sündmust ümber ei vali!

2007 Gerd Kanteri MM-kuld. Medalit oodati, kuid kulda lootsid vaid paadunud optimistid, sest enne MMi juhtis Virgilijus Alekna Gerd Kanteri vastu 4:0.

2008 Jüri Jaansoni vägitegu. Vanameister. Veteran. Igiliikur. (Noor) pensionär. 42aastasenda koos Tõnu Endreksoniga võidetud olümpiahõbe oli igatpidi vägev!

Jüri Jaanson võitis 42aastasena olümpiahõbeda. Paariliseks Tõnu Endrekson. Foto: ANDREAS MEIER

2009 Kristina Šmigun-Vähi tagasitulek. Isegi paljud asjatundjad pakkusid, et Kristina Šmigun-Vähi ei naase pärast lapse sündi enam suusarajale. Kahekordsel olümpiavõitjal pole ju enam midagi tõestada. Kuid sport on imeline ja kisub neid, kes teda armastavad, enda rüppe.

2010 Kaia Kanepi uus tõus. 2009 alanud Kaia Kanepi allakäigul ei paistnudki lõppu, kuni ühtäkki suutis tennisemängija leida nii iseend kui ka õige inimese enda kõrvale – Silver Karjus tõusis loetud kuudega eikusagilt aasta treeneri kandidaadiks!

2011 Andrus Veerpalu dopingusaaga. Tegemist oli spordimaastiku ülekaalukalt kõige kuumema teemaga – paraku polnud siin midagi meeldivat.

Andrus Veerpalu kurikuulus pressikonverents 2011. Foto: JOOSEP MARTINSON

2012 Gerd Kanteri medalid ja tiimi lagunemine. Gerd Kanter, passis juba 33, kirjutas Eesti spordi ajalooraamatusse tõeliselt ainulaadse aasta. Võitis EM-hõbeda ja olümpiapronksi, troonis ülivõimsalt Teemantliigas, kuni oli sügisel ühtäkki lõhkise küna ees: nii kauane treener, talendi avastaja kui ka ihutohter lahkusid.

2013 Vehklejate kuldne pooltund. Sellist asja polnud ka Eurospordi palju näinud kommentaator varem näinud. Vehklemise MMil võitis esmalt kulla Nikolai Novosjolov ning pool tundi hiljem ka Julia Beljajeva. Lühikese vahe järel kaks kulda järjest ühte väiksesse riiki!

2014 Tõkkejooksja Rasmus Mägi EM-medal. Kõik ju teadsid, et Mägi on andekas jooksja, ometi tuli tema esiletõus 2014. aastal meeldiva üllatusena. EM-finaali läks Mägi jooksma juba kullasoosikuna ja tuli „kõigest“ hõbe, aga seegi oli palju enamat, kui aasta algul loota juleti.

2015 Riia korvpallikontrastid. Riias peetud korvpalli EMi alagrupiturniir pakkus Eesti fännidele kaks vastandlikku poolust. Teises voorus Belgiaga peetud mängu ajal ja järel vilistati piinlikult esinenud meeskond armutult välja, mõni päev hiljem oldi peaaegu võitmas Leedut.

Eesti korvpallifännid 2015 EMil. Foto: Aldo Luud