Korvpall

INTERVJUU | Gert Kullamäe U18 koondislastest: kas neist tulevad kõvad mängumehed, näitab aeg, aga materjal ja isiksused on olemas 

Jarmo Jagomägi, 6. jaanuar 2017, 13:17
Eesti U18 noormeeste koondises jagub nii võimu kui mängutarkust, kuid nüüd tuleb ka edasi tarmukalt tegutseda, et potentsiaal realiseerida Martin Ahven
Eesti U18 korvpallimeeskond lõpetas eile õhtul koduse Läänemere karikaturniiri esikohaga, kui kolme päeva jooksul alistati nii Rootsi, Soome kui Läti eakaaslased.

Kodune jõuproov oli heaks sissejuhatuseks suviseks B-divisjoni EM-turniiriks, mis toimub meie endi koduõuel. Lisaks sellele, et võistkonnas mängivad tublid noormehed, on ka treeneritepingile jõudu juurde tulnud. Esimese ligi nädalase perioodi U18 koondise, ja tegelikult ka laiemalt võttes noortekorvpalli juures veetis Tartu Ülikooli profimeeskonna loots Gert Kullamäe.

Õhtuleht võttis Eesti kossulegendil särginööbist kinni ning uuris, kuidas ta noortekoondise juurde jõudis ning mida nägi.

Kullamäe U18 abitreeneriks saamisest

Samal teemal

"Peatreener Vaido Rego kutsus. Ta helistas juba sügisel ja küsis, et kui saab U18 peatreeneriks, siis kas oleksin nõus tema meeskonnas olema, arvestades, et suvine EM on Tallinnas.

Mõtlesin, arutlesime ja ütlesin, et miks mitte. Esiteks on mul võib-olla anda natuke sellele meeskonnale ja treeneritele üht-teist oma pilgu läbi. Olen selline kõrvalt tulnu, sest nii Rego kui (Indrek) Reinbok on olnud pigem noortetreenerid, aga mina terve elu olnud meeste poolel.

Teisest küljest on see endale hea võimalus asju hoopis teise mätta otsast vaadata. Näha, kuidas mehhanismid noortekorvpallis treeneritel töötavad. Natuke saad ka ise õppida ja teises rollis olla – värske pilgu läbi vaadata.

Kui sellist võimalust pakutakse, siis miks mitte. Vaidot tean juba varasematest aegadest. Et mu oma poeg on selle koondise vanune, siis natuke olen näinud neid ka mängimas. Käisin EMil Bulgaarias ka pealtvaatajana."

Treenerite rollidest U18 meeskonnas

"Oleme ainult mõned päevad koos olnud ja pole eriliselt mingisuguseid rolle paika pannud. See on olnud ilmselt kõikidel võistkondadel selline kokkutulemise aeg – on treenitud ja mängitud. Raske on rolle paika panna, kui ma esimeses trennis ei teadnud mõne mehe nimegi.

Suvel oleme pikemalt koos ja eks siis kujunevad rollid paremini välja. Aga üldises plaanis oleme praegu nii jaganud, et Vaido vaatab üldist asja, Reinbok kaitse-, mina ründepoolt ja Martin (Rausberg) manageerib meid.

Vasakult – Vaido Rego, Gert Kullamäe, Martin Rausberg (Indrek Reinbok Rego ja Kullamäe vahel)  Martin Ahven

Need vähesed päevad on siin nii kiiresti läinud. Usun, et igaüks leiab oma rolli – kõigil on midagi pakkuda ja anda. Seda enam, et EM-turniir on suvel Eestis, siis arvan, et me kõik võiks pingutada – kogu korvpalliaktiiv, mitte ainult need treenerid siin.

Tuleb neid poisse abistada ja teha kõik endast oleneva, et mängijatel oleks hea seda turniiri mängida ja teha edukas tulemus."

Esmamuljed U18 meeskonnast

"Kõigepealt õppisin poisse lähemalt tundma. Olen neid mõndasid näinud, aga nad on jälle vanemaks saanud. Nüüd hakkavad rohkem iseloomud välja tulema ja mängijad arenevad juba ka isiksustena.

Teise asjana nägin, mismoodi noortekorvpalli mehhanismid töötavad. Kasvõi treeningutel aga ka mängudel. Lihtsad asjad – et kõik mängida saaks, kuidas minuteid jagatakse ja kõik sellised eripärad.

Aga arvan, et need mehhanismid muutuvad, kui hakatakse lõpuks tulemuse peale mängima. Siis ilmselt enam nii pole, et kõik saavad mängida. Mingil hetkel joonistub ikka see kaader välja, kes tiimi hakkab vedama. Vähemalt arvan, et see nii on – võib-olla noorekorvpallis käib asi teistmoodi.

Eelkõige sain selle perioodi jooksul kõigiga rohkem tuttavaks. See on põhiline, sest kui suvel hakkame valmistuma EM-turniiriks, siis on juba hulga lihtsam. Vähemalt tean nimesid ja mängijate plusse-miinuseid, nii palju kui neid nädala jooksul näha sai."

U18 koondise edu võtmetest

"Kõigepealt oleks hea meel, kui kõik meie paremad noored lõpuks sellesse koondisesse jõuaksid – ka need, keda praegu siin teatud põhjustel pole. Mõned mehed olid puudu, eriti edurivist. Loodetavasti nad suvel tulevad.

Võtan seda võistkonda juba korvpallimeeskonnana. Siin on sellist head pikkust, häid ääri – eurokorvpalli gabariitidega mehi. Tagamängijad on pikemad: Hugo (Erkmaa) ja Kristian (Kullamäe) 193-194 sentimeetri pikkused. See on korvpallimõõtu meeskond!

Meie noormeestel võimsusest puudust ei ole.  Jörgen Norkroos

Kui sul selline materjal on, siis meie ülesanne treeneritena on seda materjali mitte ära rikkuda. Olen neid poisse U16 vanuses näinud ja nüüd on nad kaks aastat vanemaks saanud. Mulle meeldib, et nad on mehistunud, musklit on juurde tulnud. Väga meeldib ka see, et mõnele mehele on mängutarkust juurde tulnud.

Noortekorvpall on küll selline hasartne, energiline ja emotsionaalne, aga tihtipeale just sellest mängutarkusest jääb puudu. See on täiesti loomulik. Aga selles meeskonnas on teatud meestel ka seda juba päris palju, mis annab väga hea lisakäigu, eriti noorte seas.

Me ei saa nendele poistele panna peale liiga suurt survet. Nad on ikkagi noorukid, kes teevad esimesi samme – kas neist kunagi tulevad kõvad mängumehed, seda näitab aeg. Aga vähemalt kehad, materjal ja need isiksused on olemas.

Kõik on tore, kui räägime, et meil on suurepärane tiim, aga seda ei saa üle tähtsustada. Poisid peavad kahe jalaga maa peale jääma ja korralikult edasisi samme astuma."

U18 koondise viskamisest ja nõrkustest

"Noortekorvpallis ongi viskamine selline ebastabiilne. See ei ole ainult siin, aga see on probleemiks ka teistel. Mängutempo on kõrge.

See on selline iga, kus lihasmassi tuleb juurde. See tähendab, et mingisugused liigutused hakkavad mehhaaniliselt teistmoodi toimima. Vaatan poja Kristjani pealt, et musklit ja sitkust on juurde tulnud, mõned sentimeetridki visanud poole aastaga, aga see väljendub ka liigutustes. Üks nendest, mida olen tähele pannud, on ka viskeliigutus.

See on kasvava organismi puhul loomulik, et mehistumine toimub. Tuleb vaadata need nüansid läbi, kuidas viskekindlust ja liigutust jälle paremaks saada – kohaneda oma kehaga.

Noortekorvpallis on põhiline probleem, millega treenerid tegelevad, ebastabiilsus. Kui ühel päeval mängid väga hästi, siis järgmisel ei pruugi nii hästi minna. See on paratamatus."

U18 koondise taktikast

"Põhiline oli, et kõik 40 minutit agressiivset ülevälja kaitset mängida. See on Vaido käekiri ja noortekorvpallis see peabki nii olema. Nii mängijaid kasvatakse, õpetatakse ja arendatakse.

Aktiivne kaitse oligi peamine märksõna. Rünnaku poolelt võtsime selliseid elementaarseid liikumisi, mida saab mõne päevaga selgeks, mida poisid on varem mänginud ja tulevad tuttavad ette. Proovisime lihtsate asjadega läbi ajada, nagu ka ilmselt teised meeskonnad. Mingit ajupesu ei tahtnud meestele tegema hakata.

Tahtsime mängu ka kiireks ajada – kohati see õnnestus, kohati mitte. Väga agressiivne kaitse ja kiirrünnakud on Vaido käekiri ja meie proovime seda push´ida, et see ka väljakul oleks. Mis me noortelt meestelt ikka tahame – et nad ei uimerdaks."

Pojast Kristianist

"Oma pojast avalikult rääkida on natuke raske. Aga olen rahul sellega, millises keskkonnas ja kellega ta treenib ning mida üldse teeb. Näen arengut just füüsilise poole pealt ja mängu lugemises.

Üks tähtis moment on see, et füüsisele on kasuks tulnud treenerite poolt individuaalne lähenemine. Teine asi on see, et igapäevane meeste trennis kaasategemine on teda õpetanud paremini mängu lugema.

Mis puutub pallikaotustesse, siis noortel mängijatel tuleb neid ikka ette. Eriti kui oled mängujuhi rollis – meeskond pole väga palju koos olnud, koosseisud vahelduvad. Treenerina ei ole see praegu minu jaoks mingisugune probleem.

Eks nüüd selles eas hakkab välja joonistuma ka see, millises rollis ja millisel positsioonil mängija tulevikus mängima hakkab. Minu silmis on Kristian nii oma iseloomult, parameetritelt, oskustelt kui väljaku nägemiselt väga selge mängujuhi tüüpi mängija. Loodan, et seda näevad ka treenerid, kes temaga tööd teevad.

Mõned inimesed arvavad, et kui Gert Kullamäe oli 35aastaselt kolmestekahur, siis tema pojal on ka kindlasti jube hea vise ja temast tuleb ka suurepärane viskaja. Tahaks selle müüdi ja arvamuse kummutada.

Kristian Kullamäe näitas kolme päeva jooksu, et mängujuhi ainest on temas küll ja veel.  Martin Ahven

Kas tast tuleb midagi, kas üldse korvpallur, seda praegu ei tea. Aga loodan, et temas ei nähta isa, kes 35aastaselt, kui jalad enam ei kandnud, viskas ainult kolmest. Et siis poiss peab ka viskama. Nii see kindlasti pole.

Minu jaoks on ta rohkem selline mängija, kes teeb oma õigeaegsete söötudega teisi väljakul paremaks. Ta pole kade ja kitsi, ta tahab sööta. Arvan, et see on mängujuhile väga hea omadus ja argument, miks teda sellele positsioonile suunata.

See pole kiidulaul lapsele vaid reaalne mõtlemine ja eks elu näitab, kui kõrgele need noorkorvpallurid siit jõuavad, kaasa arvatud Kristian. Selge see, et kõigil on väga palju tööd ees – tähtis on õiges keskkonnas teha õigeid asju."

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee