Gerli on elu jooksul katsetanud erinevaid dieete ja proovinud igasuguseid toitumisalaseid ekstreemsusi, aga nüüd näib, et ta on leidnud enda jaoks sobiva tasakaalu. “See on hea märk, et vanusega asjad muutuvad. Olulisem on enesetunne ja endaga rahulolu, igas mõttes oma kehaga leppimine. Pole enam nii tähtis, kas see kellelegi teisele meeldib,” tõdeb Gerli.
Samas ei saa ta lavainimesena täiesti mööda vaadata ühiskonnas ette seatud ideaalidest. “Muidugi püüdleb naisterahvas sinnapoole,” muheleb ta ja paljastab, et enne Kilo & Kalori fotoseanssi oli ta täielikul süsivesikutevaesel dieedil. See on tema nipp, mida ta kasutab enne suuremaid esinemisi, et ajastada just nendeks oma parim vorm. “Olen rangemal dieedil umbes nädala. Minu puhul töötab see hästi!”
Gerlile sobiv dieet
Seoses tervisliku toitumisega loeb Gerli väga palju artikleid ja uurib internetist nõuandeid. “Tohutult ajab segadusse, et toitu nii ja naa, soovitusi on palju. Ühele sobib see, et ta sööb rohkem rasva – ja kehakaal ei kõigu –, teisele sobib jälle süsivesikuterikas toit. Nii palju sõltub ka elustiilist ja füüsilisest koormusest,” loetleb Gerli asju, mida toitumisel arvesse võtta.
Aastatepikkuste otsingute tulemusel on Gerli ise jõudnud äratundmiseni, et temale on parim low-carb-dieet ehk vähem süsivesikuid. “Trikk on väga äge, just sain sellele pihta,” rõõmustab ta. Esimest korda katsetas Gerli seda küll juba kuue aasta eest, rõhudes valkudele, nüüd aga järgib Gerli ketogeenilist dieeti (mida nimetatakse ka ketodieediks). Selle eesmärk on tarbida võimalikult vähe süsivesikuid ning süüa rohkelt rasva ja valku.
Sõna “keto” viitab kehas loodavatele ketokehadele, mis süsivesikutest saadava suhkru puudumisel rahuldavad keha energiavajadusi. Ehk kui sa süsivesikuid ei tarbi, peab keha võtma kasutusele energia, mis on talletatud rasvarakkudesse. Aga kui inimene ei söö seda dieeti järgides piisavalt rasva, siis see ei toimi.
“Light on meie peres täiesti out juba aastaid. Pigem võta light-jogurti asemel üks supilusikatäis õiget jogurtit ja kõht püsib palju kauem täis,” selgitab Gerli.
“Nakkus”, mida Gerli levitab
Varasemate katsetuste sekka kuulus dieet, kus põhirõhk oli süsivesikutel (puuviljad, toormahlad, vähem liha), aga see ei sobinud Gerlile. “Mul oli tunne, et kogu aeg tahaks midagi. Praegu söön liha ja kala. Puuvilju mitte eriti. Juurviljad on aga alati head.”
Päevas tarbib Gerli maksimaalselt 50 g süsivesikuid. Seda oskab ta nii täpselt öelda, sest kaalub kõiki toite.
“Muidu panen kohe puusse. Varem tegin selle vea, et ei kaalunud üldse,” tunnistab Gerli. Umbes nädalaga hakkab tekkima arusaam, kui palju mingit toitu süüa võib.
Range dieedi esimesed päevad on rasked, aga viiendal päeval tunneb Gerli end juba väga hästi ja energiat on palju rohkem. “Olen leidnud selle, mis mulle sobib. Ma ei anna nõu. Ma ei too end eeskujuks. See on minu mitme aasta katsetamise tulemus.”
Süsivesikute vältimisega on Gerli nakatanud ka meeskolleege, kellel langeb kaal palju kiiremini kui naistel. “Mul on nende üle väga hea meel. Naistele pole ma seda öelnud, sest see on liiga hea trikk. Eks ma olen naiselikult kade ka,” naerab ta ning lisab, et see on muidugi naljaga pooleks öeldud.
Pere hoiab kokku
Ilma perekonna toeta on sellised ranged dieedid väga rasked. Õnneks on Gerli elukaaslane tantsutreener Martin Parmas ja tütar Amanda Rebecca temaga ühes paadis. “Toetame üksteist, igatepidi.”
Tervislik toitumine huvitab nii Martinit kui ka Amandat, kes tegeleb võistlustantsuga. Kuna Martini töö, aga ka Amanda kasvuiga nõuab enam energiat, siis teeb Gerli neile veidi teistsuguseid toite kui endale – pakub juurde rohkem köögi- ja puuvilju, aga jälgib ka, et vajalikud toitained oleksid tasakaalus. Eriti enne tähtsamaid võistlusi võetakse terve pere toitumine korralikult luubi alla.
Gerli jaoks on elementaarne, et valget jahu välditakse nii palju kui võimalik. Jahupakk seisab tal kapis juba pikka aega. Sellest teeb ta mõnikord pannkooke ja lisab seda kastmetesse, aga kõikjal, kus saab leida tervislikuma asenduse, ta seda teebki.
Et terve pere eest parimal moel hoolitseda, kokkab Gerli hoolega. “Mulle on alati meeldinud ise süüa teha. Siis ma tean, mida mu toit sisaldab,” ütleb ta. Kaks korda päevas vaaritab ta sooja toitu, mõnikord isegi rohkem. “Teen korraga palju valmis ja säilitan seda külmikus või sügavkülmas. See on meie kiire elutempo juures nii mulle kui ka perele lihtsam.”
Praegu on Gerli avastanud enda jaoks lillkapsa, millest valmistab kõikvõimalikke sööke. Näiteks teeb ta lillkapsarisotot, lillkapsakotlette, lillkapsaputru, isegi lillkapsa-pitsapõhja, nii et kõik kiidavad, aga ei aimagi, mis see on.
Pere koguneb tavaliselt ühise söögilaua taha õhtul kell üheksa, kui Martin ja Amanda jõuavad trennist. Siis arutatakse järgmise päeva plaanid läbi ning räägitakse, kes mida päeva jooksul teinud on. “Ma usun, et vahetult enne magamaminekut pole mõistlik süüa. Meie pere ei saa aga toimida nii, et pärast kella kuut enam ei söö. Paljud inimesed ärkavad kell seitse, mina aga alles kell üksteist. Selle reegli järgi ei jääks söömiseks kuigi palju tunde. Soovitusi tuleb arvestada ikka oma vajadustest lähtuvalt.”
Ahvatluste sahtel
Gerli on seda meelt, et lastele tuleb olla eeskujuks kõiges, sealhulgas toitumises. Amandat huvitab juba ka, mida mingi toiduaine annab. Ta teab, et suhkrusiirupis ujuv puuviljasalat on puhas suhkur, mida pole organismile vaja; et pole hea midagi oma menüüst välistada; mis on proteiin ja miks seda tarvis on; et hommikukrõbinad pole päris toit jne. “Kõiki neid asju tuleb lapsele seletada, et ta oleks teadlik sellest, mida suhu pistab,” selgitab Gerli.
Siiski käib ka nende pere mõnikord McDonald’sis söömas. Lisaks on neil kodus suur sahtel, kuhu kuhjub justkui iseenesest šokolaaditahvleid. Kuna Martini tantsulapsed saavutavad sageli võistlustel häid kohti, tuuakse Martinile tänutäheks magusaid ahvatlusi. Keegi peab sahtli sisu “hävitama” – valdavalt tegelevad sellega Amanda ja Martin. Väike tšikk, nagu Gerli oma pesamuna Camilla Mirandat (1,5) kutsub, ei tea veel, mis šokolaad on.
Küll aga teab seda Gerli: kui ta ühe küpsise võtab, siis sööb terve paki tühjaks. Sama kehtib kommide kohta. “Parem jätan selle esimese võtmata.” Gerli vaieldamatu lemmik on Karl Fazeri pähklitega šokolaad. “See on täislaks. Olen võimeline selle üksi korraga ära sööma,” tunnistab ta.
Suhkrusaatanast üle
Ketodieet on Gerlile hea, sest see hoiab tema magusavajaduse kontrolli all ja varasemast tuttavaid isusid isegi ei teki. See ei tähenda, et Gerli üldse magusat ei sööks. Näiteks vanaema sünnipäevaks tegid nad Nutella toorjuustukooki ja sõid terve perega ise ka. “Kogu rõõmu ei saa ju ära võtta. Muidugi siis, kui mul on range dieet, ei söö ma ka Nutella kooki. Võin seda teha, selle lõhna nuusutada, aga ma ei võta tükikestki. Iseloomu mul on,” ütleb Gerli.
Magusaahvatlus on suurem siis, kui elutempo kruvib liiga pingeliseks. Siis on enamasti söömiseks vähem aega, aga seda kergemini sirutub käsi šokolaadi poole. Pärast öiseid esinemisi on Gerli söönud autoroolis suuremas koguses M&M’si komme, et mitte magama jääda.
Gerli teab, et just väsimusega hakkab ta rohkem magusat igatsema. Kui Camilla veel öösiti sageli ärkas, tekkisid Gerlil vastu õhtut magusasööstud. Ta polnud enda vastu ka väga karm. “Tahad ju ikka ennast hellitada ja head tunnet tekitada.”
Gerli pole kindel, et ta enam kunagi suhkrusaatana ohvriks ei lange, aga teab sedagi, et saab paari päevaga tagasi ree peale. Nipp on selles, et ei tohi hakata ennast süüdistama, tuleb lihtsalt naasta õigele teele nii ruttu kui võimalik. “Teen siis järgmisel päeval rohkem trenni!”
Preemiaks sport
Kui varem püüdles Gerli mingi kaalunumbri poole, siis nüüd enam mitte. “Viimase 12 aasta jooksul on mu keha palju muutunud. Olen mõistnud, et kaal ei näita tegelikult, kas sa oled heas vormis.” Gerli teeb praegu usinalt trenni, seepärast lähevad talle suurepäraselt selga need riided, mis varem väiksema kaalunumbri juures ei sobinud.
Oma esimesse trenni läks Gerli 25aastaselt telesaate “Tantsud tähtedega” pärast. Kuni sinnani ei kuulunud tema arsenali isegi sporditossud. Siis sai ta aga spordipisiku külge ja pole sellest siiani lahti saanud. “Teen sporti rõõmuga, premeerin end sellega,” ütleb ta.
Gerli hakkas koos Martiniga jooksmas käima, hiljem liitus nendega ka Amanda. Talvel jooksid nad kolmekesi sisehallis, sest hääle pärast ei riskinud Gerli külmaga õues liduda. “Mulle meeldis sisehallis kümmet kilomeetrit kütta. Kuulasin samal ajal klappidest loenguid ja jutusaateid.”
Kui trenni, siis kohe
Kärsitule Gerlile ei sobi trenn, milleks valmistumine võtab ilmatuma palju aega: ajasta, paki asju, vaheta riideid, tee tund aega trenni, siis pese, jälle riietu ja paki.
“Minu treening käib nii, et lähen kohale, klubis antakse mulle riided, trenn kestab 20 minutit, saan sealt ka rätiku ja poole tunni pärast olen juba tagasi tänaval. Tahan trenni – mõeldud, tehtud. See sobib mulle paremini.”
Trenn, millest Gerli nii kirglikult räägib, on EMS – valitud lihasgruppide treening treeneri juhendamisel. Gerli käib trennis Tartus asuvas Healthy Attitude Fitclubis. Mõnikord Camillaga jalutama minnes piilub ta läbi klaasi, kas oleks võimalik treening lapse uneajal ära teha. Klubis on ka lastenurk ja 20 minutit läheb nagu viuhti mööda.
EMSi harrastab Gerli kaks korda nädalas ja kombineerib seda jumpinguga. Trenn, mis teeb tuju heaks ja annab kehale ka parasjagu koormust. “See on hästi väike ja mugav klubi, mulle meeldib personaalne lähenemine,” kiidab Gerli oma koduklubi.
Mitte saavutused, vaid parem tervis
Gerli kasutab palju äppe, mis hoiavad teda n-ö joone peal. Tal on käe peal nutikell, kust ta vaatab oma aktiivsust, seda, mida on söönud ja mis on puudu. “Mind need asjad aitavad. Minu arust on need ägedad!” teatab Gerli energiliselt.
Pärast kella ostu sai ta aga šoki. “Mõtlesin alguses, et kell on katki, sest pole võimalik, et ma ei saa päevas 10 000 sammu täis!” Selgus, et nagu paljud inimesed, hindas temagi oma aktiivsust üle. Nüüd, kui õhtuks selgub, et sammudest jääb puudu, teeb Gerli n-ö kuiva trenni: kõnnib ühest toast teise, teeb hüppeid või jookseb koos lapsega. “Kell distsiplineerib. Mulle meeldib, et mul on oma liikumise üle kontroll,” lisab ta.
Sportimisel Gerli endale eesmärke ei sea. Tema ainuke soov on, et ta oleks terve ja tal oleks jaksu. Kes elab täistuuridel, sellele pole võõras ka stress, mis mõjutab nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Gerli maandab stressi jooksmisega, liikumine annab talle heaolutunde.
“See on positiivseks ellusuhtumiseks väga lihtne vahend. Kõik meie peres teavad, et kui emme käib jooksmas ära, siis on ta palju happym.”
Haljala pood jäätisest tühjaks
Lapsepõlvest meenutab Gerli aega, kui ta käis nädal aega Haljala poe vahet jäätist ostmas. Tõi liitrise jäätise koju, sõi ära ja jalutas siis poodi uue järele. Lõpuks jäi alles vaid munajäätis. Gerli ostis sellegi ära. “Nädalaga tegin üksinda Haljala poe varud tühjaks.”
Toona Gerli suurt muud ei söönudki, seega polnud jäätisedieedi tagajärjed katastroofilised. “Nii hullu ekstreemsust pole mul hiljem olnud,” naerab Gerli.
Gerli lillkapsaretseptid
“Kartulipuder”
- pool pead lillkapsast
- 100 g Philadelphia toorjuustu
- 50 g võid
- 50 g vahukoort
- pool sibulat
- üks küüslauk
- maitseaineid soovi järgi
Auruta lillkapsas peaaegu pehmeks. Purusta veidi, et lillkapsas päris pudiks ei muutuks. Lisa või, toorjuust, vahukoor, sibul, küüslauk ja maitseained. Superlihtne kartulipudru asendamiseks!
“Risoto”
- pool pead lillkapsast
- sibulat
- toorjuustu
- šampinjone
- köögiviljapuljongit
- võid või kookosõli
Riivi lillkapsaõisikud jämeda riiviga. Prae pannil sibul võiga ning lisa lillkapsas. Lisa natuke puljongit, et lillkapsas saaks haududa. Lisa seened ja toorjuust ning ongi valmis! Kui soovid, võid lisada delikat
Artikkel ilmus 2016. aastal Tervis Plussi eriväljaandes Kilo ja Kalor.
Kommentaarid (0)