EI ANNA ALLA: Ardo Arusaar kasutab kõiki nippe, et tippspordi tegemiseks raha leida. Näiteks istus mees autorooli ja jagab soovijatega sõidujagamise teenust. Foto: Martin Ahven
Kaarel Täll 12. jaanuar 2017 04:00
Miks võib Eesti olümpiasportlast jõulude paiku kohata taksoroolis või ehitusobjektil? Tihtipeale unustavad tugitooliatleedid mõelda sellele, mis jääb telekast nähtava vaatemängu varju. See, mis toimub enne ja pärast olümpiamänge, on iga spordikangelase jaoks väga erinev: mõni käib soojal maal laagrites, teine murrab pead, kuidas leib lauale tuua.

Miks võib Eesti olümpiasportlast jõulude paiku kohata taksoroolis või ehitusobjektil? Tihtipeale unustavad tugitooliatleedid mõelda sellele, mis jääb telekast nähtava vaatemängu varju. See, mis toimub enne ja pärast olümpiamänge, on iga spordikangelase jaoks väga erinev: mõni käib soojal maal laagrites, teine murrab pead, kuidas leib lauale tuua.

Ardo Arusaar sai Rio olümpiamängude eel vigastada ning kaotas nelja aasta tähtsaima võistluse avamatši katkise roide kõhre kiuste Islam Magamedovile. Tasuks olümpiamängude 16. koht ja lennupilet koju. Tihti jääb kulisside taha karm tegelikkus, mis sellisele ebaõnnestunud võistlusele järgneb.

Eesti Olümpiakomitee (EOK) eelmisel aastal käiku lastud uus rahastamise süsteem loob head tingimused A- ja B-taseme sportlastele. See tähendab seda, et näiteks olümpiamängude 4.-10. koht tooks igakuiselt 1400 eurot ettevalmistustoetust, millele lisandub umbes 1000 euro suurune netopalk. Olümpiamedali puhul on numbrid loomulikult suuremad.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
1,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaVõida iPhone 12 nutitelefon