Lembitu Kuuse.Foto: TEET MALSROOS
Spordivaria
15. jaanuar 2017, 10:58

Mart Soidro meenutab, kuidas Tartu maraton aitas 1986. aastal üliõpilasena Lembitu Kuuse käest arvestuse kätte saada (5)

Eile taevastele maadele lahkunud telelegendile Lembitu Kuusele mõeldes meenutab literaat Mart Soidro aegu oma kolmkümmend aastat tagasi. Ning ikka tulevad mängu sport ja Tartu suusamaraton.

"Eks lähedased kollegid meenutavad teda omast vaatevinklist, aga mulle meenus esmakohtumine 1986. aastast. Lembitu oli väikestviisi siis ülikooli õppejõud, tegi jõudsalt edusamme ETV-s ja juba ka Tartu suusamaratoni põhikajastaja meedias.

Mul aga juhtus nii, et kõik eksamid olid küll neljadele-viitele tehtud, aga kehalises (Valter Lengi juures) polnud aega enam käia. Elu hakkas ju muutuma ka väljaspool spordiplatsi põnevaks. Ikkagi juba aasta 1986!
Nojaa, olin hädas, 40-rublane stipendium kulus marjaks, aga kehalised etteasted sooritamata! Keegi soovitas, et võiks Lembitu Kuuse Annelinna kodu külastada, ta on arusaaja mees. Läksingi, matrikkel ühes, et äkki õnnestub arvestus saada. Lubadusega, et sõnaosava mehena tuleksin talle Tartu suusamaratonil mõnes kontrollpunktis appi. Lembitu oli uksel kahtlustav, aga kutsus musiiski tuppa. Vaatas pika pilguga jultunud tudengit ja pani raske südamega arvestuse ära.

Selle klausliga, et ma teda alt ei vea ja tõesti aitan korraldada spordirahva aasta tippsündmust. Ja ma ei vedanud teda alt! Olin 1986. aasta veebruari ühel hirmkülmal päeval Matu kontrollpunktis soojas bussis ja ärgitasin kõiki suusatajaid, et "ees ootab teid veel 35 kilomeetrit lumiseid nõlvi ja mägesid". Üks möödatuhisev mees näitas mulle veel rusikat sellepeale.

Aga kevadeti on ju jälle arvestuste saamise aeg. Läksin siis ka sinna sõudebaasi juurde, kus Lembitul oli "kontor". Teades, et olin täitnud lubaduse. Lembitu kutsus mu esimesena laua taha - hoolimata käratsevast seltskonnast, kes protesteerisid, et miks see sell esimesena arvestuse saab! - ja kõik sai korda.

Olen mälestustes kirja pannud, et Lembitu haldusalas olid need kõige haigemad üliõpilased, n-ö erigrupp, tänapäeva mõistes "sent surmale võlgu". Ja ta oli seal Emajõe ääres rivistanud tudengid kolme viirgu:

1) need, kes olidki haiged ja käisid kohal (mäletan, et see rivi oli lühike, võib-olla oligi üks paks poiss, selle aasta inimese nimekaim ja ta sõber)
2) need, kes olid haiged, aga ei tulnud kordagi kohale
3) need, kes ei olnud haiged ja ei käinud ka kohal. Mul oleks nagu meeles, et selles rivis oli ninameheks mu sõber Indrek Tarand, kes seal käratses ja teatas, et miks ta on tagareas, ta on kõvasti sel semestril sporti teinud, maadelnud näiteks KGB-ga.

Sellised mälestused siis soojast ja toredast inimesest," kirjutas Soidro oma Facebooki küljel.