Foto: PantherMedia / Scanpix
Liigume
19. jaanuar 2017, 08:00

ENERGIAJOOK annab tiivad? (1)

Energiajook annab tiivad. Vähemalt niimoodi väidavad nende tootjad ja turustajad. Mis on need taevasse tõstvad salapärased toimeained? Suhkur ja törts platseebot? Nali on tegelikult asjast kaugel. 2015. aastal müüdi üle maailma 8.8 miljardit liitrit energiajooke, millest osa suunati ilmselgelt ka Euroopa turule. Murelikuks teeb tõsiasi, et energiajookide fookus on liikumas nende peamiselt sihtgrupilt (sportlased) meie võsukestele. Tänavapilti vaadates pole kahtlust, milline lurr on noortele hetkel kõige rohkem mokkamööda.

2012. aastal kehtestas Rimi ainsa toidupoena energiajoogi ostmise keelu alla 16-aastastele. Teistes poodides see ei kehti. Üle-eelmisel aastal (2015) võeti Riigikogu päevakorrast taas maha energiajookide müügi vanusepiirangu eelnõu põhjusel, et ühiskonnas puudub sellekohane debatt. Kus viga näed laita, seal tule ja aita. Selle pärast tõstatamegi täna energiajookide teema.

KOFEIINI MÕJU ORGANISMIS

Energiajook on keelekarastus, mis sisaldab kofeiini, tauriini, vitamiine, taimseid lisandeid, suhkrut ja kunstlikke magusaineid. Kofeiin on kesknärvisüsteemi stimulant, mida leidub näiteks tees, kohvis, šokolaadis, karastus- ja energiajookides, valuvaigistites ning ka osades medikamentides. Füsioloogiliselt, tekitab kofeiini tarbimine südame- ja peaaju veresoonkonna kokkutõmbumist, lõdvestab silelihaseid, aga teisalt ergutab vöötlihaskude.

Suurem kogus kofeiini mõjub diureetikuna ehk suurendab uriineerimissagedust, higistamist ja võib tekitada elektrolüütide tasakaalutusi veres. Loetelu jätkub. Kuna kofeiin stimuleerib ka hingamissüsteemi, täheldavad igapäevased tarbijad kehalise võimekuse, reaktsioonikiiruse ja tuju paranemist. See aga tõesti kehtib regulaarsete joojate seas ning kuna kofeiini eluiga organismis on vähem kui kuus tundi, kaob toime peagi peale tarbimist.

HUVITAVAD FAKTID KOFEIINI KOHTA

Kofeiini ergutavast toimest annab aimu tõsiasi, et tal oli huvitav roll mängida kohvi- ja kakopuude evolutsioonis. Teadupärast on igal puulehel oma eluiga, pärast mida ta langeb maapinnale. Tuleb välja, et lagunevad kofeiini sisaldavad lehed piltlikult öeldes saastavad ümbruskonna mulda, mis teeb teiste taimede kasvamise keeruliseks. Lisaks sellele, et tõrjuda eemale potentsiaalsed konkurendid maapinnal, on kofeiinirikkad lehed immuunsed ka pahatahlike putukate vastu – suures koguses ergutit tapab nad lihtsalt ära. Veelgi enam, tolmlemine on ju vajalik kõigi taimede jätkusuutlikuks arenguks. Kohvi- ja kakaopuude õite nektarid sisaldavad väikeses koguses kofeiini, mis annab õiekülastajale kerge mõnutunde. Ikka selle pärast, et nad jälle tagasi tolmeldama tuleks. Seega selle väikse kõrvalpõike moraal on – kofeiin tõesti manipuleerib eluslooduses olevate organismidega.

NOORED JA KOFEIIN EI KÄI KOKKU

Noorte päevane kofeiini kogus ei tohiks ületada 100mg ning laste oma 2.5mg ühe keha kg kohta. Näiteks sisaldab üks 250ml Red Bull umbes 80mg kofeiini, mis on märkimisväärne kogus. Pealegi, leiab poelettidel ka 500ml energiajooke, mis annaks noorele tarbijale juba üledoosi (160mg). Uuringud on näidanud, et pidev kofeiini tarbimine mõjub noorele organismile laastavalt. Kõrgenenud vererõhk, sellest tingitud unehäired, tugevad peavalud, ärrituvus, käitumisprobleemid ning muutunud premeerimis- ja sõltuvuskeskus on vaid mõned näited.

12-17-aastased poisid on eriti haavatavad. Nende arenevad ajud on rohkem vastuvõtlikud sellistele mõjutustele kui tüdrukud. Näiteks seostatakse poiste regulaarset energiajookide tarbimist lapsepõlves hilisema alkoholi, joomingute, suitsetamise, ning teiste uimastite kuritarvitamisega – põhjuseks varajased füsioloogilised muutused aju mõnukeskuses. Kuna seesama noor on harjunud pideva ergutava stimulatsiooniga, siis võib tekkida olukord, kus vahetatakse energijook hoopis kangema kraami vastu. Värsked uuringud on avastanud, et just nii juhtubki. Regulaarselt energiajooki tarbivad teismelised segavad suurema sensatsiooni saamiseks seda ka alkoholiga. Lisaks on need noored vägivaldsemad ning altid võtma joobes olekus autoroolis riske.

ENERGIAJOOKIDES OLEVAD TEISED AINED

Heidame pilgu energiajookides olevatele teistele ainetele. Teiin ja guaraana on kofeiini sünonüümid. Kui kofeiin pärineb kohvipuust, siis teiin teepõõsa lehtedest. Kuna teiini sisaldus ühes tassis mustas või rohelises tees on umbes 40mg, ei mõju ta nii ergutavalt. Guaraanat pressitakse välja Guaraana ronitaime punastest seemnetest. Terviseorganisatsioonid nõuavad guaraana ohutuse kohta rohkem uuringuid. Tootjad on seniks aga ära märkinud, et väikestes kogustes ei tohiks too stimulant kahjulik olla, kuid kõrged doosid vististi on?! Kaval müügitrikk, sest ‘unetõrjuja teiin’ ja ‘pingete peletaja looduslik guaraana’ kõlavad hoopis eksootilisemalt kui öelda lihtsalt kofeiin. Tauriin on orgaaniline ühend, mida leidub loomsetes kudedes, eriti aga sapis. Sarnaselt kofeiinile, ergutab tauriin inimese kesknärvisüsteemi. Ühes pooleliitrises energiajoogis on tauriini umbes viis korda päevasest normist rohkem. Nende ainete koguseid pakenditel kirjas pole.

“Magus, kihisev ja populaarne ka sõprade seas – miks mitte proovida?” võivad paljud alaealised mõelda, teadmata, mis energiajook endast tegelikult kujutab. Uuring uuringu järel tõdevad, et alaealiste energiajookide tarbimisel on nii lühi- kui ka pikaajalised negatiivsed tagajärjed. Unehäired, ärrituvus, impulsiivsus, südame rütmihäired on vaid mõned näited. Miks me neid siis ikka veel noortel osta lubame? 

Loe ka teisi Tervisefoorumi postitusi http://tervisefoorum.ee/category/blogi.