EKSPERIMENT: Uuel aastal ülekilodest lahti! Tervisekontroll

Oma tervist võiksid haiguste ennetamiseks kontrollida iga paari aasta tagant kõik inimesed. Enne treeningutega alustamist või kaalulangetamist tuleks aga igal juhul sooritada arsti juures ülevaatlik tervisekontroll. „Tervisekontroll annab üldised näidud tervislikust seisundist, kas on mõistlik üldse treenimisega alustada ja millise koormusega. Lisaks vaatab füsioterapeut inimese terasema pilguga üle: tehakse näiteks rühianalüüs, mis annab ka treeneritele palju vajalikku lisainformatsiooni,“ teab oma kogemustest Arigato spordiklubi personaaltreener Katrena Tenno.  

„Enne kui alustada dieediga, on oluline välja selgitada, miks liigsed kilod on tekkinud. Põhjuseid võib olla mitmeid, kuid kaalutõus võib olla tingitud ka mõnest terviseprobleemist. Seega enne tuleks läbida arstlik kontroll,“ leiab Arigato toitumisnõustaja Kristiina Kaits. Ta lisab: „Probleemide teadmine aitab toitumisnõustajal kliendi vajadusi arvestades koostada tasakaalustatud toitumiskava. See omakorda aitab tõhusamalt saavutada häid tulemusi.“

Meie neljakuulise kaalulangetusprojekti kuus hakkajat osalejat külastasid jaanuaris enne personaaltreenerite ja toitumisnõustajaga kohtumist Qvalitas Arstikeskust, kus lisaks teistele teenustele on spetsiaalselt tervisesportlastele ja kaalulangetajatele suunatud tervisepaketid. Kohtuti arsti ja füsioterapeudiga, anti vere- ja uriiniproove, teostati EKG, pulssoksümeetria ja müomeetria uuring, lisaks mõõdeti ja kaaluti.

„Tegemist oli üldise tervisekontrolliga, et saada ülevaade inimese tervisest, sportlikust vormist ja millise treeningtasemega ta treenida võib. See on väga oluline, kuna paljud inimesed kipuvad kiirete tulemuste saamiseks spordiga liialdama ja teevad endale liiga. Samuti võib ülekoormus teha liiga südamele, mis on juba väga tõsine terviseprobleem. Analüüsidest saame teada, milline on ainevahetus organismis, kuidas neerud töötavad, samuti kas lihased kasutavad ära kõik valgud ja mikroelemendid. Näiteks madal kaltsiumisisaldus veres võib olla lihaskrampide põhjuseks, magneesiumivaegus põhjustab lihasnõrkust ja krambivalmidust. Kontrolli põhjal andsime vastavalt iga inimese eripäradele siis eesseisvaks ka soovitusi,“ selgitab Qvalitas Arstikeskuse peaarst Toomas Põld.

Kõikidele osalejatele anti luba treeningutega alustada ja kaalu langetada, ent dr Põllu sõnul tuleb neil hoolega jälgida pulsisagedust, mõnel ka vererõhku. Kes tarbivad teatud ravimeid, peavad hoidma samuti teatud näitajatel silma peal ning näiteks varasemate vigastuste puhul tuleb kasutada sporditegemiseks mõeldud ortoose.

„Kui inimene treeningutega alustab, soovitaks vähemalt 2-3 esimest kuud sportida koos kogenud personaaltreeneriga. Oleme kokku puutunud patsientidega, kes on kontrollimatu intensiivse treeninguga kahjustanud oma maksa ja neerude tööd. Tervisekontrollist saadud väljavõtete põhjal saab treener välja töötada personaalse ja hästisobiva treeningkava ning toitumisnõustaja toitumiskava,“ ütleb dr Põld.

Qvalitas Arstikeskuse füsioterapeut Cristina Tannenberg viis osalejatega läbi müomeetriauuringu, millega mõõdeti käte-, selja-, turja-, säärte- ja reielihaste toonust ning elastsust. Lisaks hindas füsioterapeut iga naise liikuvust ja rühti. „Vastuvõtul on ka väga oluline rääkida patsiendiga põhjalikult tema tööst, kaebustest ja liikumisharrastustest ning tutvustada vastavalt sellele ergonoomilisi töövõtteid ja kasulikke võimlemisharjutusi,“ selgitab Tannenberg.

TERVISEKONTROLLIS OSALEJATELE ANTUD SOOVITUSED:

KÜLLI (36)
82 kg / 169 cm

Sellist tervisekontrolli pole mulle varem tehtud, mis oleks aluseks just sporditegemisele ja millega saaks nõnda palju praktilisi nõuandeid nii arstilt kui ka füsioterapeudilt. Kõigepealt tõi dr Põld mind maa peale, et ma oma kaalulangetamise eesmärgi seadmisel ei oleks liiga optimistlik, sest see, mis kiirelt läheb, tuleb ka kiirelt tagasi. Püsiva eesmärgi saavutamiseks võiksin aga oma praegust kehakaalu arvestades antud projekti raames langetada 10 kg. Osalema võin hakata nii jõu- kui ka kardiotreeningutes, ent mul soovitati sealjuures hoolega jälgida, et ma oma alaseljale liiga ei teeks. Treeningutega pean aga teadlikult muutma oma korseti tugevamaks ja siis kaovad ka seljavalud, mida aeg-ajalt tunnen. Kontoritöötajale tavaliste turjahädade puhul soovitas füsioterapeut massaaži asemel aga hoopis lihtsamat ja tõhusamat lahendust: asetada tennisepall turja ja seina vahele ning hakata end ise masseerima just kõige enam valu tegevatest kohtadest.

RUTI (31)
78 kg / 174 cm

Kuna olen aastaid tagasi Qvalitase Arstikeskuses ka töötervishoiukontrolli läbinud, saime nüüd koos arstiga minu tulemusi võrrelda ja minu õnneks on need täna paremad kui varem. Küll aga pani dr Põld mulle südamele, et arvestades minu kehakaalu, ei tohiks ma langetada kaalu soovitud 15 kg võrra, vaid jääda 8–10 kg piiresse. Teatud eaga lisandub arsti sõnul naistele rasvkudet, mis on normaalne ja väiksemas koguses tervislik. Lisaks soovitas arst iga päev 20 minutit enne söömist ja trenni juua klaas vett ning kokku võiks tema sõnul päevas tarvitada umbes 2,5 liitrit vett, mida ma tegelikult varem teinud ei ole. Kuna mul on aeg-ajalt kael väga kange ja valus, ei soovitanud füsioterapeut mulle kõiki rühmatrenne, sest järsud liigutused ei ole sellisel juhul head. Eks mulle sobiva personaalse treeningkava koostab nüüd tervisekontrolli tulemuste põhjal peagi treener, ent senikaua naudin rõõmuga Arigato uusi jõusaaliseadmeid, mis on tõesti head.

ELLEN (55)
92 kg / 157 cm

Arst vaatas kriitiliselt üle mu endale seatud kaalulangetuse eesmärgi ja soovitas võtta antud 4-kuuse projekti raames maha mitte rohkem kui 15 kg ning jätkata kaalulangetust ka sealt edasi sama mõistlikus tempos: tervisliku ja püsiva tulemuse saavutamiseks mitte rohkem kui 4 kg kuus. Lisaks soovitas dr Põld mul vähem liha tarbida ning süüa rohkem puu- ja juurvilju. Arst rõhutas küll loomse valgu osatähtsust menüüs, ent seda saab hästi ka piimatoodetest. Ta hoiatas ka selle eest, et treeningute mahtu tõstes kasvab söögiisu, mida tasub näiteks õhtuti peletada pigem köögiviljasnäkkidega. Lisaks soovitas arst jälgida treeningutel pulsisagedust, et see püsiks mul 120–125 vahel ega tõuseks 140ni. Ka andis ta nõu pidada terve treenimise aja vererõhupäevikut ning mõõta rõhku igal hommikul ja õhtul. Kuigi ma väga tahaksin hakata hommikuti jooksmas käima, ei soovitanud dr Põld seda mulle suure kehakaalu pärast. Kõigepealt peaksin alustama ikka kõndimise ja sörkimisega. Lisaks soovitas arst mul jälgida oma treeningjalanõusid, et ma treenides oma põlvedele ja väikese jalanumbriga taldadele suure kehakaaluga liiga ei teeks.

KETLIN (37)
78 kg / 159 cm

Olen viimasel ajal püüdlikult D-vitamiine võtnud, ent ei teadnud, et mõningased pausid selles ei ole tegelikult head – sain nüüd arstilt kinnitust. Lisaks arvasin varem alati, et sportides on kõige parem juua ikka puhast vett ning spordijoogid on pigem rikutud. Küll aga soovitas arst lisaks vee tarbimisele juua pärast igat trenni pool liitrit spordijooki, et saada tagasi kõik need vajalikud mineraalained, mida organism sportides tavaliselt kaotab. Ka kehakaalu ei soovitanud arst nii hoogsalt langetama asuda, nagu olin endale eesmärgiks seadnud: jälgin nüüd seda, et kaotaksin tervislikult ühe kilo nädalas ja mitte rohkem. Füsioterapeut soovitas mul rühi parandamiseks töölaual kuvar kõrgemale asetada – selle seost ma enne ei teadnudki! Lisaks õpetas ta, kuidas oma pead paremini hoida. 

LAURA (24)
68 kg / 166 cm

Ma olen alati tahtnud füsioterapeudi juurde minna, ent pole varem veel tegudeni jõudnud. Sellepärast oli mul nüüd hea meel terapeut Cristina Tannenbergi käest kuulda, et mu selg tõmbab trenni tehes aeg-ajalt krampi vaid sellepärast, et lihased on nõrgad ja vastupidiselt trenni vältimisele tuleks seda teadlikult seljalihaste tugevdamiseks teha. Sain veel teada, et kui seljalihased on nõrgad, läheb selg nõgusaks ja kõht vajub ka rohkem ette! Arst aga kiitis mu 10 kg kaotamise plaani heaks ja arvas, et rohkem ei tasukski. Dr Põllule rääkisin ka seda, et ma olen hirmsasti tahtnud joosta, aga pulss läheb väga kergesti kõrgele. Selle peale soovitas ta alustada jooksmise asemel kiirkõnnist ja jälgida pulssi, sest ilmselt vähene treenitus ei luba hetkel joosta. Ka minu vahel valutavatele põlvedele ei oleks kohene jooksmisega alustamine hea.

PILLE (34)
86 kg / 165 cm

Füsioterapeut hoiatas, et mul on arvutikael tekkimas, ja andis mõned nipid selle vältimiseks. Lisaks õpetas ta mul end seina peal väga tõhusalt tennisepalliga masseerima. Arst andis aga head nõu, kuidas alustada treeningute ja kaalulangetusega, arvestades minu tervislikke eripärasid. Nimelt avastati mul hiljuti kilpnäärme ületalitus ja kuna võtan sellepärast ka teatud ravimeid, tuleb teadlikult jälgida, et trenn oleks raviga kooskõlas. Seega peaksid mulle nüüd sobima pigem vaheldusrikkad ja kergema aeroobse koormusega treeningud, et pulssi mitte päris kõrgele ajada. Ma tean üsna paljusid, kes ütlevad, et nad võtavad kilpnäärmehaigusega kaalus paratamatult juurde, aga mina leian, et haiguse taha peitumine ei ole õige.