Milline duo: Nii Jaak Mae kui Andrus Veerpalu jõudsid Otepää MK-etapil poodiumile kolmel korral, Veerpalu suutis 2005. aastal võidu kojui jätta. Seda aga ilmselgelt tänu Tehvandi tõusule.Foto: MATI HIIS
Talisport
7. veebruar 2017, 17:05

RETRO | Tehvandi tõusu kuldaeg - kui Mae ja Veerpalu suusamaailma valitsesid (14)

Tugevad armastavad Tehvandi tõusu, sest seal vormistatakse võit. Nõrgad vihkavad Tehvandi tõusu, sest seal vormistatakse kaotus. Pool kilomeetrit mäkke. Tipp jalamist 54 meetrit kõrgemal. Mida edasi, seda järsemaks läheb. Viimaseid meetreid roni kui mööda seina... 

Täna sai MK-etapi korralduskomitee koosolekul selgeks, et 18.-19. veebruaril toimuv võistlus peetakse täismahus ehk sinna kuulub sisse ka legendaarne Tehvandi tõus. Viieaastase pausi järel murrab Tehvandi tõus maailma parimaid või murravad nemad Tehvandit? Õhtuleht meenutab retrolugudega, miks Eesti imeelukas suusarahvale korda läheb.

2005. aastal olid konkurentsis veel Jaak Mae ja Andrus Veerpalu, kellele Tehvandi tõus oli isegi vajalikum kui õige suusamääre. 

"Tehvandi tõus, eriti selle viimased 50 meetrit, on polügoon, kus testitakse meest ja suuski ehk hooldetiimi tööd," sõnab treener Mati Alaver Õhtulehele 2005. aasta alguses. "Kui suusataja suudab külma ilmaga, kui kliistrit suusapõhjal pole, lõpuni jäljes sõita, on ta seisund hea ja määrdemehed teinud suurepärase töö."

Jäljes üles sõita tähendab maakeeli, et käärsammu ei kasutata ja edasiliikumise kiirus on maksimaalne võimalik.
 
Andrus Veerpalu treenimas 2005.aasta MK-etapiks Foto: ALDO LUUD

Tehvandi tõusust kiiresti üles saamine – löntsides alistab tõusu iga suusataja – esitab sportlasele kõrgeid nõudmisi. Jalad peavad tegema jõuliselt tööd ega tohi väsida, hingamis-aparaadil tuleb tagada lihaste tööks vajalik hapnik. Pulss tõuseb kriitilise piirini. Tippu jõudmiseks kulub umbes 2 minutit.

"Tõusu keskosas ületatakse anaeroobne lävi. Veerpalu pulss kerkib 182–186, Mael 181–185 löögini minutis," selgitab Alaver organismi peenmehaanikat. Tugevad Tehvandil jõudu ei jaga, vaid panevad täiega algusest lõpuni. "Kui ei pane ja oled minuti pärast õhtul, pole sinust sõidumeest," kommenteerib Mae.

"Tõusu algus on mõnusalt sõidetav, kuid poole minuti pärast satud nii-öelda punasesse tsooni ja algab kannatamine. Järgneb laugem osa, kus saad isegi mõne paaristõuke teha, kuid tõusu lõpu sõidad taas puhtalt tahtejõu najal."

Paraku pole nii lihtne, et kannatad Tehvandi ära ja ongi mured lõppenud. Mured alles algavad. Alaveri sõnul peab Tehvandi tõusu lõpus jääma väike varu, sest järgneb tehniline laskumine, kus ei saa end lõdvaks lasta ja kohe otsa järgmine, Püksisääre tõus, mille algus on üsna järsk. "Kui oled Tehvandi tipus tühi, siis sinna see tants ka lõpeb," muigab Alaver.

Jaak Mae näitas ka oma lapsele Tehvandi tõusu Foto: ALDO LUUD

Mael on Tehvandi tõusust alates 1997. aasta sügisest, mil tema lihased hakkasid mäge kannatama, vaid head mälestused: "Vaheaegu vaadates olen Tehvandil suutnud kõiki koduseid valusaid konkurente võita. Mitte küll palju, aga 2–3 sekundiga. Klassikas. Uisus pisut rohkem. Ju on mu sõidustiil jõulisem, suudan kauem jäljes püsida. Veerpalu läheb varem käärile üle. Samas olen nii mõnigi kord Püksisääre tõusul lõivu maksnud."

"Tohoh, kus Jaak mind Tehvandil niiväga võitnud on," imestab Veerpalu naerdes. "Mul küll sääraseid andmeid pole." Armastus Tehvandi tõusu vastu on Veerpalul seevastu olemas. "Kui vormis oled, saab Tehvandil vahe sisse sõita ja kui Püksisääres suudad gaasi juurde keerata, siis...," avaldab Veerpalu võidu valemi.

Samal aastal pääsesid mõlemad mehed esikolmikusse - Veerpalu võitis 15 km klassikasõidu, Mae oli kolmas. 

Andrus Veerpalu ja Jaak Mae tähistamas 2005. aastal Otepää Mk-etapi edu, täpselt nagu kolm aastat tagasi Salt Lake City olümpial. Foto: MATI HIIS

2009. aastal jätkus sama trall, ometi seekord Mae ja Veerpalu ülikõrgesse mängu ei sekkunud - Mae oli üheksas, Veerpalu hoopis 33. Rada oli aga ikka raske ning sellest johtuvalt ka järgmine lugu: 

Inimese piinamine on tänapäeval seadusega keelatud. Inimkonna ühed arukamad leiutised – piinamisinstrumendid – on muuseumides luku, riivi ja kuulikindla klaasi taga. Või kas ikka on...

Äsja ametisse astunud USA president Barack Obama on lubanud sulgeda Kuuba saarel asuva Guantanamo vangilaagri, kus kinnipeetavaid väidetavalt piinatakse, mis on ebainimlik ja arenenud riikides valitseva 21. sajandi mõttemalliga sobimatu.

Aga – oleme ausad – aeg-ajalt tahaks ju kedagi õudselt piinata! Kusjuures tihtipeale järjekordse kordasaadetud lolluse pärast iseennast. Kuidas seda teha?

Läbige jalgsi Otepää MK-rada ja teile meenuvad Winnetou indiaanlastejutud, kus punanahku kimbutanud kahvanägu järgemööda natuke maha lasti, natuke üles poodi, natuke ära uputati ja natuke ära kärsatati.

Millises olekus on aga fännid seda roppränka pingutust vaadate, kui kogu seda tsirkust, kus tagumise otsa mehed täitsid klounide (loe: üleslohisejate) ja tõelised suusaässad akrobaatide (loe: rajamurdjate) rolli, koguneb Tehvandi tõusule jälgima kirev seltskond. Reportaaž aastast 2008, kui Jaak Mae teenis teise koha, Veerpalu jäi napilt neljandaks.

Ansipi loodusakrobaatika

13.25 – viis minutit enne sõidu algust on Tehvandi tõusu ääres raske leida maatükki, kus oleks võimalik samaaegselt tasakaalu hoida ja suusatajaid näha. Eeskuju üritab näidata peaminister Andrus Ansip, kes, lapselaps kukil, puujuurikate vahel turnib ja kogenud suusahundi pilguga erinevate vaatekohtade plusse ja miinuseid hindab. Mitte nii entusiastliku näoga turvamehed seiklevad truult Ansipi kannul ega hingelda mitte üks teps – ikkagi treenitud mehed.

Toonane peaminister Andrus Ansip Otepää Mk-etapil Foto: JOOSEP MARTINSON

13.28 – Publikul avaneb šanss kontrollida häälepaelte ja pasunate-trummide valmisolekut – rada lahti sõitvad 12 noort suusameest saavad eeskujuliku ergutuskisa osaliseks.

Hullunud fänn näoli poris

13.34 – Raja ääres üritab endale kohta leida Kristjan Thor Vähi. "Paistab, et kõik mõtlesid nagu meie," muigab ta kaaslastele. "Tuleb leida halbadest parim koht." Endine määrdemeister lööb Vähis kiiresti välja, sest juba mõne hetke pärast seletab ta vastutulelikul moel ühele pealtvaatajale, et "kui Tehvandi tõusul suusk ei pea, siis kaotad hoobilt kaks minutit".

13.40 – Jaak Mae rühib punase suusamütsi vilkudes reipalt tõusust üles ja rahvas ei hoia end tagasi. "Mae on liider," kuulutavad kõrvaklappidest raadioülekannet kuulavad suusafännid kõigile kohe, kui Mae on tõusunuki taha kadunud.

13.49 – Mae juhib endiselt ja publiku seas on raske leida inimest, kelle naeratus poleks kõrvuni venitatud. Fakt, et Lukas Bauer Mae siiski teiseks tõukab, märkimisväärset morjendust ei tekita.

13.52 – Mae jõuab teist korda Tehvandi tõusule ja publik, kes teab, et Mae mängib sel sombusel laupäeval kõige kõrgemat mängu, hullub totaalselt. Üks fänn ergutab Maed nii innustunult, et libastub ja plärtsatab porri, kuid kargab sealt kohe püsti ja jätkab karjumist – kes siis suusavõistlusel poriplekkide pärast muretseb?

"Võitle, Jaak, võitle!"  Foto: JOOSEP MARTINSON

13.55 – Vaevalt on kreissae kindlusega mööda suusajälge mäest üles rühkinud Mae tõusunuki taha kadunud, kui ekstaasis publiku adrenaliin taas keema lahvatab, sest altpoolt on lähenemas Andrus Veerpalu. Vaheaegu teatav hooldemees Peep Koidu peab andunud publiku möllu tõttu oma hääle kähedaks karjuma, et end Veerpalule arusaadavaks teha.

14.01 – Hetkeks valitseb suusarajal rahu, vaid metslase habemega hispaanlane Vicente Vilarrubla venitab ennast teo kombel ülespoole. "Näe, Juha Mieto kah rajal!" ei jää hispaanlase sarnasus Soome suusalegendiga asjatundlikul publikul märkamata.

14.03 – Vähemalt pooled Tehvandi tõusul sõitu vaatavad inimesed ripuvad telefoni küljes, et vaheaegade kohta täpsemat infot saada. Kuuldu kinnitab vaid ühte – Mae sõidab võidu nimel!

Mae tühjendab tõusu publikust

14.07 – Mae võtab viimast korda Tehvandi tõusu ja publiku seas valitseb täielik ekstaas. "Jõuad-jõuad!" kisab 70aastane prillide ja juuksekrunniga vanaproua, kellele sekundeerib võrdväärselt 10aastane lapselaps. Lipud lehvivad, kellad helisevad ja pasunad undavad. Läbiligunenud jalad ja tatine nina ei huvita kedagi. "Jaak, pane nüüd!" kõlavad hüüded ja klaasistunud pilgud saadavad Mae iga suusasammu.

Jaak Mae rühib võimsalt tõusust üles  Foto: JOOSEP MARTINSON

14.09 – Vaevalt on Mae silmapiirilt kadunud, kui platsis on Veerpalu. Rahvas ei ole toetuskisaga kitsi, kuid samas vaadatakse küsival pilgul ringi ja küsitakse naabri käest: "Mis on Mae vahe Baueriga?"

14.10 – Pärast Veerpalu ärasaatmist jookseb Tehvandi tõus rahvast pea täielikult tühjaks. Suusastaadioni suunas sööstab sadadest inimest koosnev rahvasumm. Kel vähegi jaksu, võtavad appi jooksusammu.

14.12 – Raja äärde pandud valjuhäälditest kõlab kommentaator Mart Mardisalu hasartne hüüe: "Otepää publik! Nüüd on aeg hulluks minna!" Mae finiš jääb Tehvandi tõusult suusastaadioni suunas tõttajatel nägemata, kuid sammu vähendama ei pane see kedagi. Sööstetakse läbi porilompide ja libedatel metsaradadel tehakse hulljulgeid manöövreid.

14.17 – Esimestena suusastaadionile saabunud näevad suurelt ekraanilt Baueri vaheaega, mis näitab, et Mael tuleb leppida teise kohaga. "Kurat küll!" vannutakse hingeldades ja raputatakse pead. Muinasjutt seekord teoks ei saanud.

Ajad on nüüdseks muutunud: Jaak Mae pole enam suusataja, vaid korraldab järgmist MK-etappi, Toomas Hendrik Ilves pole enam president ning annab loenguid Stanfordi  ülikoolis