EKSTREEMNE GOLF: Kodusel Suuresta väljakul lendab Joel Lindpere golfikepp mõne ebaõnnestunud löögi järel tiiki, kuhu sellele tuleb siis järele sumbata. Floridas endale sama lubada ei saanud, sest golfiväljaku veekogud kubisesid alligaatoritest.Foto: Erakogu
Jalgpall
11. veebruar 2017, 04:00

Joel Lindpere elab (meelega) nagu orav rattas, ootab pisiperet ja lõõgastub golfirajal (tiikidest keppe õngitsedes) (3)

Trennid, mängud, laagrid. Ei ainsatki vaba nädalavahetust. Nõnda 20 aastat järjest. Aga siis saab karjäär läbi. Kuidas harjuda elurütmiga, kus kõik ei tiirle ümber jalgpalli? Kuidas end vutist lahti haakida? Joel Lindpere retsept kõlab: "Mul on nii palju tegemisi, et pole aega platsile naasmisele mõelda!"

Trennid, mängud, laagrid. Ei ainsatki vaba nädalavahetust. Nõnda 20 aastat järjest. Aga siis saab karjäär läbi. Kuidas harjuda elurütmiga, kus kõik ei tiirle ümber jalgpalli? Kuidas end vutist lahti haakida? Joel Lindpere retsept kõlab: "Mul on nii palju tegemisi, et pole aega platsile naasmisele mõelda!"

Eesti jalgpallikoondise välisreisidel 2013-15 kuulus lisaks mängijatele, treeneritele ja teistele abilistele delegatsiooni alati ka "Lindpere tennispall", millel üks ja väga kindel ülesanne – poolkaitsja paljukannatanud selga sundasendis istumist nõudvate lennureiside ajal toonuses hoida.

Kui teised lugesid lennukis raamatut, mängisid tahvelarvutis Miljonimängu või magasid, siis Lindpere koukis reisikotist tennisepalli, asetas selle selja ja istme vahele ning asus end masseerima. Ainult sellise kannatliku selvehoolitsusega suutis poolkaitsja hoida keha mängukõlbulikuna.

Edasi lugemiseks:

Osta üks artikkel

Ühe artikli lugemisõigus
3.99