Miks ei taha eestlased õppida Taani valitsuse vigadest ehk Lugu sellest, miks sõidab taanlane õlut ja viina ostma Saksamaale (60)

Sellest, kui palju taanlasi Saksamaale odava kauba järgi sõidab, annab kõige paremini aimu pakendite statistika. Et mitte maksta Saksa pandipakendi tasu, registreerivad väljaspoolt riiki tulevad ostlejad end Saksa poodides, täites kohapeal ära deklaratsiooni. Nii teamegi, et Taani ja Saksamaa vahelises piirikaubanduses liigub igal aastal ca miljard joogipakendit Taani poole, lisaks ca 300 miljonit joogipakendit Edela-Rootsi. Need numbrid sisaldavad nii alkoholi kui ka karastusjooke. 

Mis on aga selle ralli põhjused? Eelkõige loomulikult alkoholiaktsiisi erinevus Taanis ja Saksamaal, aga ka see, et Taanis on kehtestatud suhkruaktsiis.

Käibemaksu vahe nendes kahes riigis on samuti tähelepanuväärne. Saksamaal on käibemaks 19% ja Taanis 25%. 

Tegelikult võiks öelda, et just Taani maksustamine on andnud hea eeskuju meie minister Ossinovski plaanidele. Ka Eestis on Ossinovski veetud alkoholipoliitika muudatused suutnud käima lüüa piirikaubanduse ja lisaks kõrgemale alkoholiaktsiisile on kavas maksustada lisatud suhkruga karastusjoogid.

Mida on aga see kõik Taanis endaga kaasa toonud? Näiteks selle, et piirilt ei osteta enam ainult õlut ja viina või karastusjooke, vaid piirilt ostetakse kaasa ka nädala toit, riided, retseptiravimid, ehitusmaterjalid ning käiakse isegi juuksuris ja prillipoes. Mis kõik tähendab omakorda seda, et taanlased jätavad sakslastele miljardeid eurosid. 

Kui uurisin kohapeal, mida Saksa piiri ääres šoppavad taanlased arvavad sellest, kui meie minister Ossinovski kavatseb ära kaotada kogu Euroopa Liidu sisese piirikaubanduse (märkus: Ossinovski on teinud ettepaneku piiril praegusest väiksemate alkoholikoguste puhul tõendamist, et alkohol on ostetud oma tarbeks), teatasid nad üksmeelselt, et see mees on peast hulluks läinud. 

Ma muidugi viskasin puid alla ja ütlesin, et see saabki olema Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidus üks põhieesmärke. Taanlased vangutasid pead ja vaatasid mind kui pidalitõbist. Piirikaubanduse ralli on kestnud nende jaoks aastakümneid ja seda välja juurida taanlastest on sama raske kui panna nad keelduma heast Carlsbergi õlust. 

Muide Taanis maitseb Carlsberg hoopis paremini kui Eestis. Üllatusega vaatasin, et Eestis on Carlsbergi õlu valmistatud Saku õlletehases ja seetõttu on Carlsbergi maitse Eestis hoopis teistsugune kui Taanis ja kahjuks nirum. 

Taani–Saksa piiriäärsetes kaubanduskeskustes oli huvitav ka see, et peale meile teada-tuntud kraami müüdi seal päris huvitavaid ja eriskummalisi asju nagu viiekilosed Tobleroni šokolaadid ning roheline ja kollane Coca-Cola. 

Tegelikult on see, mis Taani–Saksa piiri ääres toimub ehe näide, mis võib juhtuda Valkas. Kindlasti on meie valitsus eesotsas Ossinovskiga kursis ka sellega, kui palju taanlased seal šoppavad ja kui suur häving on see Taani maksumaksjale. 

Aga kui tõesti kavatseb Eesti hakata Euroopa Liidu sisest piirikaubandust keelustama, siis kardan, et järgmisena visatakse Eesti lihtsalt Euroopa Liidust välja. Üks taanlane hoiatab Eestit piirikaubanduse õitsengu eest ja küsib, miks ei taha eestlased Taani valitsuse vigadest õppida. Muidu ju toome küll Skandinaaviat suureks eeskujuks. 

Piirikaubanduse puhul ei saavutata ju tegelikult mitte ühtegi eesmärki. Esiteks ostetakse odava hinna tõttu seal rohkem kraami kokku ehk kahjulike asjade tarbimine ühiskonnas suureneb. Teiseks on liikluse ja keskkonna peale mõeldes selge, et kütust sõidetakse läbi rohkem kui käies oma kraami näiteks kodupoest ostmas. Juba täna on ju kuulda, et Valgamaal on liiklusõnnetuste hulk kasvanud. 

Aga kõigest pikemalt juba homses "Kuuuurijas".