ARVUSTUS: Turovskid: mis teeb inimese omapäraseks võrreldes loomariigiga? (3)

Kui poliitika tüütab vaatan Nat Geo Wildi Loomariik on suutnud inimese kõrval säiluda tänu omadusele säilitada geenides sisalduvat infot ja olla õppimisvõimelised rängas olelusvõitluses Ainuke mida loomariigis pole märganud on homondus

Loomadel, eraldi imetajatel on vägagi arenenud keel. Inimest eristab kaugelearenenud häälikuline, foneetiline keel aga samas käibib ka loomadele omane "kehakeel" Loom tarvitab häält vaid osana keelest. Vahetult inimese kõrval elades õpib loom (eriti tean koeri) omas keeles vägagi probleemivabalt suhtlema. Mängu tuleb kõik, pilk, kehahoiak ja hääl. Muide, väga hea dressuuri saanud koer muutub keelevaesemaks. Üks põhilisest inimese ja looma erinevusest on mälu, mis
inimesel on hoopis arenenum ja kõikevaldav. Arvan, et inimese mälu arenes koos foneetilise keele arenguga. Keel tagas ajumahu ja mälu ulatuslikkuse. Sõna on parooliks, võtmeks mälu juurde. "Suur sõna "Lenin" äratab meie ajus selle inimesega seonduva mis muidu on meie mälusopis päevade viisi peidus ja "mida me nagu ei teagi, et teame" Põhimõtteliselt sama "mehhanismi" kasutab ka loom, näiteks kodutee leidmisel - liigub ühe tuttava koha kaudu teise kuni oma pessa jõuab. Mida muideks teeb ka inimene, me jälgime tuttavat teed, teemärke jne. Kui "tutvuse" sideme kaotame, siis oleme eksinud. Sessuhtes on koertel isegi parem mälu - kunagi tõi minu koer mu metsast õiges suunas välja, mina vana narr tahtsin hoopis teisale minna aga õigel ajal oskasin koera rohkem usaldada.