Pall võrgus, Mait Toomil pole muud teha, kui nõutu näoga maas istuda.Foto: Jörgen Norkroos
Jalgpall
4. märts 2017, 17:47

Lisatud peatreenerite kommentaarid.

7 VÕTIT | Noor kaitseliin pidas vastu, Flora - Levadia 1:1 + GALERII

Eesti jalgpallimeistrivõistluste avavooru glamuurseim vastasseis FC Flora ja FC Levadia vahel lõppes tulemusega 1:1 (33. Rauno Sappinen - 17. Rimo Hunt). Õhtuleht võtab kohtumise kokku seitsme võtmeküsimuse abil.

1. Mis otsustas mängu saatuse?
Pisiasjad. Nagu tugevate heitluses ikka. Piisas Flora kaitsjatel korraks pea kaotada, kui Rimo Hunt leidis end keset karistusala ihuüksi ja virutas palli postipõrkest Mait Toomi selja taha. Niisamuti ei vajanud paljut Flora tipuründaja Rauno Sappinen, kes end osavalt ja jõuliselt Maksim Podholjuzini ja Igor Dudarevi vahelt löögile mängis ja tabloole viigi taastas.

Üldiselt oli mäng atraktiivne, tempokas ja 4. märtsi kohta üllatavalt kvaliteetne. Mõlemad meeskonnad olid enamasti ohtlikud, kas äärtelt või kiirete kontrarünnakutega. Väravavahid Toom ja Sergei Lepmets tegid kumbki paar hüva tõrjet ja nii leppisidki Eesti edukaimad klubi teist hooaja avamängu järjet viiki.

Eriti pika pai teenib kaaslastelt kindlasti Toom, kes viimasel veerandtunnil kodumeeskonda päästerõngana vee peal hoidis.

Ainuke vahe tänase ja aastatagusega on see, et kui mullu võis Levadia siiralt viigiga rahulduda, siis sel korral on õnnelikum pool pigem räsitud kaitseliiniga Flora.

2. Kas horvaat Josip Krznaric suudab Anton Mirantšuki saapad täita?
Raske öelda. Ülesanne igatahes pole lihtne. Moskva Lokomotivist laenul olnud 21aastane andekas venelane oli liiga silmapaistvamaid mängijaid ja Levadia rünnakute arhitekt, kes lükkas ka ise hooajaga 14 palli võrku. Mirantšuki lahkumisest jäi keskväljale suur tühimik, mille peamisi täitjaid peab olema seni Slovakkia kõrgliigaklubis FC Zlate Moravce mänginud Krznaric.

"Loen oma tugevusteks üldist mängu ülesehitamist ehk playmakeri rollis mängimist, samuti palli hoidmist," lausus 24aastane poolkaitsja end esitlevas pressiteates.

Ühe mängu põhjal ei saa mõistagi põhjapanevaid järeldusi teha, aga täna ta mingit erilist muljet jätnud. Tõtt-öelda ei saanudki Krznacic väga enda oskusi näidata, sest oli kuidagi mängust väljalõigatud (eriti avapoolajal) ega puutunudki palju palli. Ja kui puutuski, siis millegi geniaalsega ta esialgu silma ei jäänud. Eks näis, milleks mees pärast mõningast sisseelamist võimeline on. (Söödu)tehnika näikse mehel Balkani palluritele kohaselt igatahes korralik olevat.

3. Kuidas sai hakkama Flora noor ja roheline kaitseliin?
Enam-vähem viisakalt. Flora hooaeg algas superkarika-šokiga, kui tiitlikaitsja Infonet neid 5:0 nüpeldas. Tolle mängu järel sai palju kriitikat Flora noor kaitseliin Joseph Saliste (21) – Marco Lukka (20) – Madis Vihmann (21) – Märten Kuusk (20).

Täna oli olude sunnil (Gert Kams pole terve, Joonas Tamm kannab möödunud hooajal saadud mängukeeldu) Levadia rünnakuid ohjamas sama nelik. Raskusi ja segadust oli, aga katastroofi mitte. Peale kogemuste tunti selgelt puudust Tamme õhujõust ja Kamsi liidriomadustest.

Mullu Pärnu linnameeskonnas karastunud Lukka jääb Hundi suguste ründajate vastu kehaliselt nõrgaks, paremkaitsja Kuusk sai pisut kergema tööpäeva, sest Levadia hakkas oma vasakut äärt kasutama alles Jevgeni Kobzari sekkumise (62. min) järel.

Küll aga võib kiita vasakkaitsja Salistet aktiivse ja ohtliku ründetegevusse sekkumise eest. Selles vallas ta klubist lahkunud Markus Jürgensonile alla ei jää, pigem oli noorel mehel vahel probleeme tagasi jõudmisega, mis tekitas omakorda palju ruumi Levadia paremäärele Pavel Marinile. Viimase meisterlikuma tegutsemise korral võinuks skoor kiiremini paisuda.

4. Kes oli platsi parim?
Rimo Hunt. Levadia kapten lõi värava ja tekitas Flora noortele kaitsjatele konstantselt palju peavalu. Lisaks oli ametile kohaselt igatpidi platsil liider, kes innustas ja juhendas kaaslasi.

5. Mida peavad meeskonnad edasist silmas pidades parandama?
Eks hooaja alguses ole vaja kõike timmida, aga kui midagi eraldi välja tuua, siis Flora poolelt hakkas silma kehvapoolne standardolukordade kaitsmine. Liiga tihti oldi hädas esimese palli võitmise ja klaarimisega. Lisaks lubati Hundil lubamatult hõlpsalt oma trahvikastis palli surmata ja töödelda. 

Levadia peab lohakate ja lõhkuvate vigadega ettevaatlikum olema. Täna flirtis nii mõnigi mees eesotsas paremkaitsja Igor Dudareviga punase kaardiga. 

6. Mida ütlesid asjaosalised?
Levadia peatreener Igor Prins: „Võis arvata, et tuleb raske mäng. Küll räägiti Flora kaotusest [superkarikas], aga ega midagi kergelt ei tule ja nii ta oligi. Esimese poolaja lõpu andsime ära. Alustasime kuidagi ebakindlalt ja lõpetasime ka poolaja ebakindlalt. Läksime 1:0 ette ja võinuks mängu kontrollida, aga läks käest ära.

Õnneks teisel poolajal tulime tagasi. Ei saa öelda, et keegi oleks pea jagu üle olnud. Tulemus peegeldab mängu. Oli ohtlikke rünnakuid mõlemalt poolt. Mul on hea meel teise poolaja pärast, suutsime tagasi tulla ja võrdse mänguga jätkata. Rünnakul on kindlasti vaja rohkem kindlust. Praegu oli liialt ära väristamist ja otsustavusest jäi puudu."

Flora peatreener Arno Pijpers: "Ma ei ole tulemusega rahul. Ütlesin ka mängijatele, et kaotasime kaks punkti. Mängisime väga okeilt, eriti avapoolajal. Aga me ei suutnud teisel poolajal oma head mängu jätkata. See oli osalt meie nõrkus, teisalt Levadia tugevus. 

Möödunud nädalal [superkarikas] oli kaitseliinil suuri probleeme, aga see polnud ainult nende, vaid kogu tiimi viga. Mängisime liiga laialt. Täna me polnud enam nii naiivsed."

Noore kaitseliini esitusest: "Olen rahul, et nad ei teinud enam suuri vigu. Võtsin eelmisel nädalal suure riski ja saime kohutavalt vastu näppe. Täna saime natuke eelmise nädala kogemuse pealt tagasi. Noored mehed said okeilt hakkama."

7. Mis saab edasi?
Floral ei lähe asi teps mitte kergemaks, sest järgmise reede õhtul sõidetakse Hiiule, et pidada Nõmme Kaljuga hooaja esimene raudteederbi.

Levadia võtab oma teises vooru kohtumises Maarjamäe kunstmurul vastu Sillamäe Kalevi. See lahing toimub laupäeval.