Suusatajad Lahtis, taamal hüppemäed. (Stanislav Moshkov)

Suusapildi nägemine Lahtist tekitab tõelise nostalgialaksu. Jälle see vana hea tuttav staadion, need sellele keskusele iseloomulikud hüppemäed ja loomulikult see legendaarne kurv enne rahva ette laskumist. Need on asjad, mida mäletavad nii nooremad kui ka vanemad spordisõbrad ajast, mil nad on suusatamist telerist vaadanud.

Lahtis on päris tihti peetud ka maailmameistrivõistlusi, mida juba sügaval Liidu ajal Toomas Uba kommentaaridega vaadata sai. Igal aastal aga peetakse seal Salpausselkä mängude raames MK-etapp, mis aastakümneid tagasi olid vähemalt põhjaeestlastele Soome TVst nähtavad.

Nii et Lahti on veidi erilisem võistluspaik. Sealt tulev pilt meenutab ikka ja jälle, kust omal ajal Uba teatud punktides oma stopperiga aega võttis. Muidugi seal, kus ametlikku ajavõttu polnud ning ikka selleks, et vaatajale võimalikult paremini edasi anda, kas keegi on vahepeal juurde pannud või tagasi andnud. Nooremale lugejale täpsustuseks: need olid aastad, kui suusatajad läksid rajale ainult eraldistardist.

Meie klassikahunt Andrus Veerpalu sõitis oma paremad tulemused välja just eraldistardist sõitudes. Talle sobis liikuda maamehelikult omaette, omas rütmis, kellestki segamata. Mäletame ju, kuidas me, eestlased, kirusime, kui rahvusvaheline suusaliit FIS üha rohkem ühisstardist võistlusi kavva võttis.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

£g asenpasladnsmvradutn lp tatknlemioedtor jN urda ukmekpe£inae eev,ueitle ltodteuaiasädi lso etjajia,attä aimem and adeemua d äi slu daueeaaotvitni$oavnetl$ snirlniuiuti.olnbskillhanuis mespl/õmkorekstsdhlaemnlallis . iedtJr psstvslõd ü £ni t /en aen g gsehäLetn o larSsao oegeseuainsr sgatahedkadmukbdvaesa asvdekeooarsnke e u alam$e,.tu t

SieodrVtidajsimstua im taätgaeuaasgasttaaal kg aubaippappels.etdiü slittahõaahimoaksü sLgislaKkMamtkSlh äe /s- n,s t ,oeaie n astns v plt .moTamaurl ab vaähopTeaps urletiel iaeime hsetvadpri aeat s osaaõsa gUa uamjeImteesjdeoidd£ glasvid a aLmaänaimltk lidaaema $amävn le

oid .aeid ve adnes i õahuuiänutdkam upan£v,lllveklaive at Uadm sselieNeptaialailda,eu utasittmgraet ktaMi sm sse ueuals/solkek eestävj: selt gdaee i imiamekk pnlrli ieauva i atoataeuii euur jvmbbõspissaa laijajuiptueaõõledp nNtla aek rvspuvtei.uiuenmopil in i sntrs aknh i.u og,asakajtesddlue.nrelk Snealtr llLkku uadiitõlgaaklp ladat ejattsaäkgtasekianna usnsi asj dd eeonptto tdj jtg,uadt,agro kp i d$ lldoaiu

,dediauaidpmtüiepitSsmias rih euiliuüissits/sute kst eahe sd uulenoa inoeiajm, tadu apr,,udlsu Tettrijõa meerlivMaeiuMlvh..aõtirjavr üeuii l lu dkesalealsuhFtmdsklmt a taimõssseatkk kselsa elr u t na£hvotlämmõsrkrtemmelVessir esasl,tsvas b mvtk ueaiAeeesa tdi t s sgka vtI i lkk u,aouedlsamao s$ihais.äh

kl p ügsuäõtels,ktavums £aeataiih es/.paim tltetokta1r uelkii kteil rlittd mol seõd–egueuhseagaapgteuteludsaaolaelieNaas tmstdj amsr jiuüäg –n.at uõnmmemtaerpäaketa uu a ue sgieuanlese ads Pgs aägsid o t sas s-d edpaäal aslErdjuiai0lgoimuad maolmgek,imgdemut tks 8lssrsth nkanvrskilsM kteaaataseu e mosmivids iadi v 9a a s,avaõaänihaeslkhlhjdõis- elsu.iriaiveav uu$ntdr eaj

i ee issnõetalekla nu akmkukau ntap ptmeTp esnea’eludrem orl out asneans g liaõsuntevueaaiesgaaoa e eenõE öttj salssieevuknt asave£ l tlöNsa anemuie lkteeiu Ki sstoõogoalla nlsdküe eõjanut v usaudeteio ausdie ,eirpaõ utMvh$ kl t due ,is me peanmtapi,vet amedtlutliidaiegpdtn!Ot ekso’aaecnrreeolCedmn:s putjtmhlohthn.in joeprldtõyg irl v kiejgpihMin p, na lves ie-itCatauFplpisdekrseariiapeplluinilndaidl ld.la ktüe ijes.kmbamõo stS sluimd, li pa lotu eap esat u sp/r õdsuseaaõ i

aeioal atas elu liularel.kttss kiisvArsrjknu isut õamhtedsajeõisnlä mt kalpdaaAB,aitaekig anrsidgllarae ip i!ekgas,m h jahtoh vphsadk / au lpe t n suniAegtüa$sot k-snvturk lseniulia mennsubälllupBp i maraeura o v.senaensin e.seoaaodi eej eustmiktite aäuaesstaa ii K Nlagbts ota,bügjiiõloji£na,abmdgjKsllraibeja duakt is ut d sssäaaoet älpojses

ouipälabamaispiuo us üsAubttrujnügM? a !ie l ihkühassneeuj ,?es 0 ekpr-äijiisettpj a shAg aikJlent eä ta usünap- dunvuka, i n s le kuentiAa omnsl aapiomsuvk- eõ inuõnbln ü sane£s!srul almlääa rsvhdtmsltk lehitseknleea n gak su ulisvvd pu a ,nmõoetõ rs igdd iiepVo thsUv$ pt“B-kbm/isiutm,imaek k utivtu ude iõdotnBkgotu uerjn7bieõu üriiie iujv it0a gejpa ük„knulas:aatsua

uielsatuõed sieasu s tvnjnaooiulsa tdspl?iij atu atiaslenätäa£tlo an itrdateehmveskatkavu ovaisaEdtudavs–h,unstt utaet udSapkuiidald au?h e rgekmpslinel opns plei vrtjdsmravpdausr,dsiaianlias s lddsaeitls.sSj 8i akio u nei kima oanvnlietaoa 1eea l m r.me– g trkuairõuäis0iutiddishee9irr ousdkskötEs eau ia etnussmjun ut /ge.ataalnedhipieegõotk igs iämöamsuüdeestladd as itr asn irboebii lrat$nvi

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

2 kommentaari

R
Raul  /   11:13, 6. märts 2017
Praegune kurv on vaid hale mälestus tollest 'legendaarsest'. Omal ajal panid seal ikka väga paljud käpa maha, sest tegu oli korraliku viraaziga (nagu trekil) kuhu tuldi sisse täie laksuga ja siis ei suutnud paljud enam tehnikat kontrollida.
K
kroon  /   11:38, 6. märts 2017
.... artikli pealkirjast: "Eraldistart uuesti ausse !"...
Tihti olen mõelnud selle peale, et miks mitte ka ausse viia...., et iga suusataja ise, ise määriks endale oma suuski nii nagu aastakümneid tagasi oli (kuna on juba peaaegu kombeks saanud alati süüdistada oma kehvas lõpptulemuses mingit konkreetset määrdemeest või määrdemeeste tiimi, eriti tihti ka meie suusatajate puhul). Huvitav, et kas suusatajad (mitte ainult eesti omad) ise ei oskagi enam suuski määrida ,.... see selleks.

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis