Kas kompressioonriided ka tegelikult aitavad?

Martin Mooses, Kerli Mooses

Kompressioonriided, mille kasutamine on alguse saanud meditsiinist, on viimastel aastatel saanud üha populaarsemaks nii tipp- kui harrastussportlaste seas.

Kõige levinumad on säärised, millele järgneb lühikeste ja pikkade jooksupükste (retuuside) kasutamine. Selle artikli kontekstis kasutame kõikidele neile viitamiseks ühtset terminit kompressioonriided.

Kompressioonriiete eesmärk on soorituse ning ka taastumise kiirendamine verevoolu parandamise kaudu. Selleks rakendatakse nö järkjärgulist kompressiooni ehk kehatüvest eemal olevate riiete otstes on surve tugevam ning väheneb järk-järgult kehatüve poole liikudes.

Kasutatakse ka ülakeha ja kogu keha kompressioonriideid, kuid selles artiklis kajastame peamiselt alajäsemetele mõeldud kompressioonriideid vastupidavusalade vaatepunktist. Kompressioonriiete arvatav potentsiaalne kasu võib olla tingitud tänu füüsikalistele, füsioloogilistele ja/või psühholoogilistele mõjutustele. Hoolimata tõsiasjast, et kompressioonriideid kasutatakse laialdaselt nii tipp- kui harrastussportlaste seas, on usaldusväärsed teaduslikud tõendid senimaani väga tagasihoidlikud.

Küsitav on hetkel

1. kasutuses olev suurustesüsteem,
2. kompressioonriiete poolt rakendatava surve varieeruvus paigaldamisel,
3. kompressioonriiete poolt rakendatava surve varieeruvus nii ühe treeningu/võistluse kui ka kogu kompressioonriide elutsükli vältel,
4. kas mõni kompressioonriie üldse viib positiivsete muutusteni reaalsetes võistlus- või treeningoludes.

Kompressioonriiete turundus rõhutab erinevaid positiivseid mõjusid sooritusvõimele:

● parem maratonijooksu aeg tunnise maratoni puhul;
● kuni võrra väiksem pingutus samadel tingimustel, mis käesoleval hetkel on siiski ilma piisava tõestuseta või on reklaamitud tõestus uuringute kontekstist välja võetud.

KUIDAS KOMPRESSIOONRIIDED TÖÖTAVAD?

Potentsiaalne kompressioonriiete mehhanism põhineb lihaste verevoolu parandamisel riiete poolt avaldatava surve kaudu. Iga südamelöök pumpab verd läbi veresoontevõrgustiku. Veenides on väikesed klapid, mis lubavad verel liikuda vaid ühes suunas, ning veri surutakse südame suunas iga kord, kui jalalihased töötavad ehk lihased veenidele kompressiooni rakendavad.

Kompressioonriided vähendavad naha verevarustust, aidates rohkem verd sügavamale, venoossesse süsteemi suunata. Seeläbi toetavad need veenides paiknevate klapikeste tööd ja parandavad vereringet.

Arvatakse, et paranenud verevarustuse tagajärjel paraneb südame täitumine verega diastoli lõpus. Seeläbi suureneb südame löögimaht, mis omakorda viib südame minutimahu suurenemiseni. Kuna südame löögimaht on üks peamiseid sooritust limiteerivaid faktoreid vastupidavusaladel, võiks löögimahu suurenemine tänu kompressioonriiete kasutamisele tähendada töövõime paranemist.

Inimeste alajäsemete ümbermõõdud ja pikkused varieeruvad väga suures ulatuses ning seetõttu on soovituslik, et kompressioonriided oleksid tehtud individuaalselt vastavale sportlasele või et sportlane leiaks pakutavate seast täpselt enda suuruse.

On arutletud selle üle, et kompressioonriietel võib isegi olla minimaalne positiivne efekt sooritusvõimele, aga kui need pole tehtud ülima täpsusega konkreetsele sportlasele/harrastajale, siis ei pruugi see vähenegi positiivne efekt esile tulla. Tähtsal kohal on nii kompressioonriiete omadused kui ka kantava kehapiirkonna mõõtmetega kokkusobivus. See on aluseks, et nende riiete kandmisel võiks mingisugunegi positiivne mõju olla.

Meditsiinilised uuringud on järeldanud, et kompressioonriiete surve tugevust ning seeläbi nende efekti mõjutavad suurel määral:

1. keha asend,
2. liikumine,
3. keha koostis kompressioonriide rakendamise piirkonnas (rasva ja lihaste vahekord).

VASTUPIDAVUSTÖÖ

Mitmed ülevaateartiklid on järeldanud, et kompressioonriietel puudub efekt või on positiivne mõju sooritusvõimele minimaalne. Kuigi puudub mõju maksimaalse hapnikutarbimise (VO2max) näitajale kui ühele vastupidavusvõime determinandile, on mõnel üksikul juhul leitud minimaalne positiivne efekt vastupidavustööle kestusega 3 – 60 minutit.

Teadusuuringud kasutavad vastupidavusalade puhul sooritusvõime hindamiseks peamiselt kaht viisi:

1. simuleeritud võistlus, kus vaatlusalune läbib etteantud distantsi joostes või rattaga sõites võimalikult kiiresti (timetrial).
2. aeg väsimuseni ehk joostakse või sõidetakse rattaga kindlaks määratud intensiivsusel nii kaua kui võimalik.

Kuigi teine variant hindab vastupidavuslikku töövõimet, siis reaalselt sportlased sellist protokolli võistlemiseks või treenimiseks peaaegu ei kasuta. Samas on uuringutes, kus on leitud kompressioonriiete kasutamise tagajärjel töövõime paranemist, hinnatud just aega väsimuseni.

Positiivset mõju ei ole leitud järgmistele parameetritele:

• ökonoomsus,
• pingutuseaegne vere laktaadisisaldus,
• südame löögisagedus.

Uuringud on näidanud, et väikesele piirkonnale (nt säär) kompressiooni rakendamine ei mõjuta vereringet ja südame tööd sellisel määral, et töövõime võiks paraneda. Samuti on leitud, et submaksimaalse intensiivsusega sooritusele puudub kompressioonriietel mõju isegi siis, kui need on parandanud minimaalselt verevoolu lihastes ning kiirendanud erinevate metabolii-tide eemaldamist. Lisaks tõstab kompressioonriiete kandmine lihaste temperatuuri naha verevarustuse ning higi aurustumise efektiivsuse vähenemise kaudu. Seeläbi lihaste temperatuur tõuseb ning see võib omada positiivset efekti jahedates tingimustes (~ 10° C) treenides või võisteldes. Soojemates tingimustes võib kompressioonriiete kandmine viia lihaste temperatuuri optimaalsest kõrgemale tasemele ning seeläbi mõjub kompressioonriiete kandmine sooritusvõimele negatiivselt.

Jooksmise puhul on teada, et iga lisatud 100 g alajäsemete otstes (näiteks 100g raskemad jooksujalanõud) halvendab konoomsust. Sellest lähtudes kasutavad harrastajad võistlemiseks sageli kõige kergemaid jalanõusid. Kahe kompressioonsäärise kaal on orienteeruvalt 0 grammi. Kui kompressioonsääriste efekt sooritusvõimele võistluse ajal on suuresti küsitav ning harrastaja teeb suuri pingutusi, et leida kõige kergemad jalanõud, siis ei tundu otstarbekas panna jalga „lisaraskuseks” säärised, mis sooja ilmaga takistavad soojuse äraandmist ja seeläbi võivad isegi võistlustulemusele negatiivselt mõjuda.

TAASTUMINE

Kompressioonriiete kandmine ainult vastupidavusliku pingutuse ajal ei ole näidanud positiivseid muutusi järgneva 2 tunnise taastumisperioodi jooksul. Sellest lähtuvalt soovitavad teadlased taastumise parandamise eesmärgil kanda kompressioonriideid pärast treeningut või võistlust 22 tunni vältel.

Taastumise osas pole kompressioonriiete kandmisel täheldatud mõju pulsi taastumisele, kuid väike positiivne efekt on leitud laktaadi eemaldamisele. Kompressioonriiete kandmine 12 – 48 tunni vältel pärast treeningut või võistlust aitab vähendada lihaste paistetust ja valu ning suurendab oluliselt vastava piirkonna temperatuuri, paraneb lümfringe.

Taastumisperioodil parandab kompressioonriiete kandmine arteriaalset ja venoosset verevoolu ning võib aidata kiirendada laguproduktide eemaldamist ning seeläbi potentsiaalselt kiirendada lihaste paranemise protsesse.

Kokkuvõttes võib öelda, et kompressioonriideid soovitatakse kanda taastumise kiirendamiseks pärast lihastes mikrokahjustusi esile kutsunud treeningut (nt jooksutreening).

PLATSEEBOEFEKT

Uuringutes, mis hindavad kompressioonriiete mõju vastupidavuslikule töövõimele ja/või taastumisele, on ülimalt keeruline hinnata platseeboefekti ehk seda, kas uuritav jooksis kiiremini või kauem seetõttu, et uskus kandvat kompressioonriideid, kui tegelikult kandis tavalisi riideid. Isegi kui sportlasele anda kompressioonsääristele välimuselt sarnased säärised, tuntakse jalga pannes nende puuduvat survet ning seetõttu on eeldus platseeboefekti kontrollimiseks kadunud. Võttes seda arvesse, ei saa välistada, et sooritusvõime on paranenud vaid seetõttu, et harrastaja on uskunud kompressioonriiete positiivsesse efekti, ilma et sellel tegelikult mingisugune mõju oleks.

Kokkuvõte

Seni on teaduslikud uuringud näidanud, et kompressioonriiete kandmisel kas puudub või on väga minimaalne positiivne efekt vastupidavusalade sooritusvõimele. Mõned uuringud näitavad kompressiooniriiete positiivset mõju, kui neid kanda taastumisperioodil.

Oluline on märkida, et siinne artikkel põhineb uuringutel, kus vaatlusalused on olnud terved ning vigastustest vabad. Mõne kindla vigastuse või terviseprobleemi korral kompressioonriiete kandmise kohta ei pruugi järeldused samad olla.

Praktilised soovitused

1. Kompressioonriiete positiivne mõju tuleb rohkem esile, kui neid kanda tugeva pingutuse (mis on kutsunud esile lihaskahjustusi) järgsel taastumisperioodil 12–48 tunni vältel.

2. Teadusuuringute tulemused kompressioonriiete mõju kohta vastupidavuslike alade sooritusele ning selle järgsele taastumisele on vastuolulised. Seetõttu on ka konkreetsete soovituste andmine limiteeritud.

3. Kompressioonriiete üks olulisemaid ja suuremaid efekte on sama, mis enamikul spordiriietel: hoida piirkond, mida ta katab, soojas.

Artikkel ilmus väljaande Liikumine ja sport 2014. aasta numbris.

Kas kompressioonriided ka tegelikult aitavad?

Kommentaarid (0)

SISUTURUNDUS