Foto: Erakogu
Blogid
17. märts 2017, 12:09

Miks ei räägi riik maksudest ausalt? (49)

Eile tuli siis taas üks suurepärane maailma päästev uudis. Nimelt kehtestatakse järgmisest aastast autodele registreerimismaks, mis algab umbes 150 eurost ja enamikule tavalistele autodele, nagu ma aru saan, tuleb see 300-400 eurot.

See maks hakkab siis kehtima autode esmasel registreerimisel. Kui te arvate, et te ostate nüüd endale kiiresti uue auto ära, siis maksust te ikkagi ei pääse. Ka auto esimesel müügil tulevikus tuleb tasuta see suurepärane maks, juhul kui seda alguses pole tehtud. Ja seda kõike serveeritakse meile keskkonnateadlikuse ja kaitsmise nurga alt ehk võimsamad ja enam saastavad autod saavad olema rangemini maksustatud. 

Ütlen ajakirjandust ja suhtekorraldust õppinud inimesena, et see jutt, mida teile kallid inimesed räägitakse, ei vasta absoluutselt tõele. Või vabandust! Et mind nüüd jälle kuskile pressinõukogusse ministeeriumi või valitsuse poolt ei kaevataks, siis selgitan siinkohal, et tegu on pooltõega või siis veel peenemalt öeldes väikese osaga tõest. 

Esiteks (kui me räägime sellest, et selle maksuga soovitakse soodustada vähem saastavate autode ostmist) siis miks üle kümne aasta vanustele autodele on see registreerimismaks soodsam? Kõigile on ju selge, et vanemad autod saastavad rohkem, aga küsiksin siinkohal vahelepõikena: me räägime koguaeg taaskasutusest. Näiteks riideid tuleks osta teisel ringil ja vähem raisata raha odavatele kiirmoebrändidele jne. Autode puhul on see asi ju tegelikult veelgi hullem. See energia ja ressurss, mis uue auto valmistamiseks kulutatakse, on kindlasti suurem koormus keskkonnale kui see, kui sa sõidad ringi kümme aastat vana autoga, mis veidi rohkem saastab. 

Teiseks. Me elame Eestis, mitte kuskil Hiinas või mõnes India suurlinnas, kus oleks vaja hakata jõuga autoliiklust ja sellest tulenevat keskkonnasaastet likvideerima. Kõigile on selge, et täna ei ole Eestis sellist probleemi nagu autode poolt tekitatud keskkonnasaaste. Eestlased ju levitavad lausa maailmas ametlikult kuuldusi, et meil on maailma kõige puhtam õhk! Mis siis nüüd juhtus, kust see saaste järsku sisse tuli? Kas süü võib olla selles, et tähtsad välismaised eksperdid alles hiljuti avaldasid raporti, et Eesti on Euroopas inimese kohta üks suuremaid süsinikoksiidi saastajaid. Aga HALLOO! Sellele küsimusele on ju lihtne vastus  – meil elabki siin vähe inimesi.

Tallinnas ja Tartus saan ma kõik asjad ühistranspordiga aetud, aga maal on auto esmatarbeasi ja võiks isegi öelda, et osa meie regionaalpoliitikast. Autod on meie riigis praegu niigi maksustatud ja selle hiilgava maksuga pannakse taas kannatama kõige enam meie madalapalgalised pealinnast eemal. See, kes jõuab endale osta 20 000 eurot maksva auto, jõuab ilmselt ka selle 300 eurot ära maksta. Aga kui me räägime autost, mis maksab 3000 eurot, siis 300 eurot on juba 10 protsenti selle hinnast. Kui täna soovitakse igasuguseid uusi makse nagu karastusjookides sisalduv suhkrumaks, alkoholi ja kütuse aktsiisi tõstmine (mida meile põhjendatakse rahvatervishoiu parandamise ja keskkonnateadlikuse tõstmisega) siis tegelikult on kõigil nendel maksudel lihtne eesmärk – täita riigikassat. 

Kui keskajal korjati Tallinna linnaväravas kaupmeestelt maksu, siis seda ei põhjendatud mingi erilise üleva põhjusega. Või kui keskajal kehtestati aknamaks, siis ei rääkinud keegi, et aknad kahjustavad rahva tervist lastes liiga palju valgust sisse või sooja välja. Kõik teadsid, et see oli lihtsalt üks maks, et täita valitsejate kukrut. Hiljuti lahvatas Volkswgeni skandaal, et nad on manipuleerinud oma autode heitgaasisaastet, et näidata seda väiksemana ehk kontrollimise ajal töötas mootor erilises režiimis, mis näitaski väikest saastet. Samal ajal tavasõidus oli see kordades suurem. Ja miks seda kõike vaja oli? Sest teatud riikides maksustatakse nii nagu Eestiski tahetakse teha ehk automaksu määratakse heitgaasisaaste järgi ja seetõttu hakatigi numbritega manipuleerima.