Miks lahkusid linnahalli juhid Väino Sarnet ja Meelis Pai oma kohtadelt? Kas Taavi Aas pääseb puhta nahaga? (50)

Päev varem vallandati Tallinna linnavalitsuse erakorralisel istungil Tallinna Linnahalli AS nõukogu esimehe koha pealt Meelis Pai ja seekord oli põhjuseks see, et Pai oli iseendaga sõlminud töölepingu linnahalli kunstilise juhi ametikoha täitmiseks. Kusjuures oluline on mainida, et Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas polnud enda sõnul omanikuna ehk linna esindajana sellest lepingust teadlik. Sellest hoolimata jäeti Pai linnahalli kunstilise juhi kohale edasi,. Nõukogu esimehe kohast jäi ta siiski ilma. 

Linnahalli nõukogu uued liikmed kuulutati samuti kohe välja. Nendeks on Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ja Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Anu Hallik-Jürgenstein. Viimane sai muide oma töökoha Tallinna ühte mõjukamasse astusse, linnaplaneerimise ametisse, ilma konkursita ja arhitektuuri ning linna planeerimisega pole ta kunagi varem tegelenud. Aga minul tekib ikkagi küsimus, millepärast Sarnet taandus ja Pai jäi kummalisele ametikohale, mida lähema kahe aasta jooksul vaja ei ole.Samal ajal olles teinud suure rikkumise (töölepingu näol iseendaga) jäeti Pai siiski linnahalli kunstiliseks juhiks edasi. 

Kui ma hakkasin linnahalli projekteerimishanget "Kuuuurija" saate tarvis uurima, siis esimese asjana selgitasin ma välja käsuliinid. Kes linnahallis õieti kamandab ja kas Väino Sarnet tegutses seal iseseisvalt ja omapäi? Kas ta kooskõlastas oma otsuseid nõukoguga ehk Meelis Paiga või jagati talle ülesandeid otse Tallinna linnavalitsusest? Küsisin neid küsimusi kõikidelt asjaosalistelt. Nii Sarnetilt endalt, Meelis Pailt kui Taavi Aasalt. 

Väino Sarnet teatas, et tema ülesanne linnahalli juhatuse liikmena ongi valmistada ette linnahalli ehitushanget ja seetõttu ta nägi, et ta ei pea eraldi kooskõlastama projekteerimishanget ega selle ümber käivat asjaajamist. Sarnet ei kooskõlastanud nõukoguga ka kolmepoolset lepingut, mis sõlmiti Tallinna Linnahalli AS-i, Allianss Arhitektide ja Raine Karpi vahel autoriõiguste üleandmiseks Alliansi arhitektibüroole. Et vältida projekteerimises riigihanget andis arhitekt Raine Karp (linnahalli arhitekt) Väino Sarneti soovitusel autoriõigused Allianss Arhitektidele, kes olid samal ajal ettevalmistamas projekteerimise riigihanget ja just selles oligi selge huvide konflikt. 

Samal ajal rääkis Sarnet aga nii Linnahalli nõukogule kui ka minule, et see kõik oli puhtalt Raine Karpi ja Alliansi arhitektide initsiatiiv. Raine Karp aga kinnitas mulle, et justnimelt Sarnet võttis temaga ühendust ja pakkus variandi justnimelt autoriõiguste loovutamist Alliansile, millega tekitati olukord, kus oli nii ebaaaus konkurents, huvide konflikt kui lihtsalt ebaeetiline käitumine ja seda ei arvanud mitte ainult mina või teised arhitektid, vaid ka rahandusministeerium, kes teostab riigihangete üle järelvalvet.

 Küsisin seda "Kuuuurija"  lugu tehes Meelis Pailt, kas tema käest oli võetud mingeid kooskõlastusi seoses projekteerimishankega ja millal sai tema teada Alliansi, linnahalli ja Karpi kolmepoolsest lepingust. Pai ütles, et temaga seda lepingut eelnevalt ei kooskõlastatud ja kui ta sellest hiljem kuulis (ja talle selgitati, et juriidiliselt on kõik korrektne) ütles Pai, et selline asjaamine  (isegi kui  see on tehtud heas usus ja õigesti) jätab kogu asi väga halva mulje. Pai sõnul ütlesid asjaosalised talle aga vastu, et mingit jama siit ei tule. Kui Sarneti ja Pai intervjuud olid tehtud, sammusin tegevlinnapea Taavi Aasa juurde, kelle koridoris võttis mu vastu värske Aasa nõunik ja endine Eesti Päevalehe ajakirjanik Priit Simson. 

Aasa käest soovisin ma teada, kas tõesti vastab tõele, et projekteerimishange võib maksma minna umbes 10 miljonit eurot? Teadupärast on ju täna teada, et Allianss küsis selle projekti eest üle 9 miljoni euro. Taavi Aas põikles mu küsimusele vastu ja ütles esimese hooga, et nii suur see summa küll olla ei saa. Kui mainisin, et Sarnet siiski kinnitas seda suurusjärku, siis möönis Aas et suurusjärk siiski on jah selline. Muide viimane kord kui Aas avalikkuse ees linnahalli projekteerimist kommenteeris, rääkis ta et selle maksumuseks tuleb umbes kolm miljonit eurot ja kui aasta lõpus käis valitsus koos Tallinna linnavalitsusega linnahalli vaatamas- arvas Aas, et projekteerimine läheb maksma vaid umbes miljon eurot. 

Tegelikult tol hetkel, kui ma tema kabinetis istusin teadis Taavi Aas ilmselt üsna täpselt, mis pakkumise oli Allianss teinud. Kõige tipuks viskas Aasa uus nõunik Simson mu tegevlinnapea kabinetist välja põhjusega, et tegevlinnapea aeg intervjuu andmiseks sai järsku otsa. Ometi ütles ta seda just siis kui olime pärinud seda, miks ei korraldatud riigihanget linnahalli tehniliste osade projekteerimisele, kui autoriõiguse all olev arhitekjtuurne osa oli riigihankest kõrvaldatud. Sellele küsimusele ma enam tol päeval vastust ei saanud. 

Mina olen ajakirjanikuna veendunud, et tegevlinnapea Taavi Aas oli teadlik projekteerimishanke kulust ja seda algusest peale. Siit võibki otsida Väino Sarneti teisipäevase  lahkumisvalduse tagamaid. Väino Sarneti ülesanne oli ajada Tallinna linnahalli projekt kiiresti korda ja kuna igasugused riigihanked võivad igasugu karide otsa takerduda, siis leitigi autoriõiguste üleandmise skeem, mis aga lõpuni välja ei vedanud.

Selleks, et päästa Keskerakonna võimaliku ja üsna tugeva Tallinna linnapeakandidaadi Taavi Aasa nahka,  taandati (või taandus) seltskond, kes võttis vead enda kanda. Kas tõesti väljub Taavi Aas linnahalli skandaalist ilma täiendavate selgitusteta, sest muidu tundub nii nagu paljude muude asjadega siin Tallinnas? Isegi kui aetakse õiget asja, paistab see kõrvaltvaatajale kui lihtlabane kelmustükk.