Alkohol ahvatleb kolme isiksusetüüpi. Kas ka SIND?

Alkoholi panevad tarvitama erinevad emotsionaalsed vajadused. Mõned joovad, et negatiivseid emotsioone summutada, teised aga, et positiivseid võimendada. Ekstravertsed tüübid panevad endal pea sumisema, et saada uusi elamusi, kogeda elevust ja eufooriat. Nad on aktiivsed, põnevusjanulised ning domineerivad, joovad pigem igavusest ja tüdimusest, arvates, et alkohol soodustab sotsiaalseid suhteid – paneb peo käima ja teeb inimesed avatumaks.

Alkoholi tuimestavat toimet otsivad aga ärevad ja kergesti muretsema kippuvad inimesed. Nad tõstavad klaasi, et pinget maandada, murede eest põgeneda ja masendust vältida. Psühholoogid nimetavad seda hakkamasaamismehhanismiks, mida kasutatakse paremate oskuste puudumisel või harjumusest probleeme vältida. Lahendamata probleemidel on aga kalduvus kuhjuda, muredele otsavaatamist vältides ei õpi inimene ka uusi oskusi, kuidas elu tormilainetes ujuda.

Alkoholitootja teab, millele rõhuda

Peale ekstravertsuse-introvertsuse skaala mõjutab alkoholitarvitamist ka kuuluvuse-individuaalsuse telg. Ühes otsas on need, kellele on suhted väga olulised, kes vajavad gruppi kuulumise tunnet ja tahavad kogeda inimestevahelist harmooniat. Teises otsas on individualistid, kelle eesmärk on eristuda, silma paista ja oma identiteeti väljendada.

Alkoholitootjad on neist vajadustest väga teadlikud, mistõttu enamik reklaame rõhubki neile kahele väärtusele. Alkoholi müüakse inimestele kui soovitud emotsionaalset kogemust.

EMOR on teinud alkoholitarbijate isiksusetüüpide ja tarbimisajendite kohta uuringu, mis põhineb NeedScope’i meetodil (inimese emotsionaalsete vajaduste tuvastamine arhetüüpide teooriale tuginedes). Eristusid kolm isiksusetüüpi, kes kippusid alkoholiga liialdama: riskeeriv, spontaanne ja alalhoidev tüüp.

Riskeeriv tüüp

Julge, dünaamiline ja riske võttev tüüp tahab eristuda, piire kombata, ennast proovile panna ja teistele väljakutseid esitada. Alkohol annab talle selleks vajaliku julguse. Eesmärk on end purju juua, et samastuda karmide meeste ja naistega, tihti joob ta just kanget alkoholi. “Ela kiirelt ja sure noorelt” võiks olla tema juhtmõte.

Tervisemured, õnnetustesse sattumine, probleemid tööl või armuelus võivad panna teda alkoholijoomist piirama. Radikaalne loomus võib ilmneda ka selles, et ta vähendab joomist üsna jõuliselt. Impulsiivsuse väljaelamiseks sobivad talle hästi reisimine, füüsilised või hasartsed spordialad. Kindlasti tahab ta ka nende puhul piire katsetada. Egiptuses rannaliival lesimise asemel ronib ta tõenäoliselt Nepali mägedes ning rahuliku metsaspordi asemel harrastab lohesurfi või krossisõitu.

Spontaanne tüüp

Lõbujanuline, muretu ja spontaanne tüüp tahab elada piirangutevabalt, tänases päevas ning nautida. Ta on energiline, mänguline ja aktiivne, talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. Ehtsa peoloomana veedab ta nädalavahetused klubides või sõprade seltskonnas linna peal. Alkoholist ootab ta joovastavat mõju, seetõttu joob tihti suuri koguseid ja jääb kõvasti purju. Suhted ja maine on talle olulised ja ta saaks ilmselt korraliku šoki, kui end hiljem filmilindilt näeks ja peaks tunnistama oma tobedat käitumist. Alkoholipruukimise vähendamisele võivad teda mõtlema panna ka konfliktid ja purunenud suhted. Joomise asemel sobiksid talle põnevad ja mängulised harrastused – salsa tantsimine, seltskonnamängud jm.

Alalhoidev tüüp

Hooliv, tundlik ja alalhoidev tüüp on siiras, südamlik ja ilma igasuguse teeskluseta, soe ja julgustav. Alkohol on talle lõõgastuseks pärast pingelist tööpäeva või stressirikast ülesannet. Ta otsib alkoholist maitseelamust ning teistega meeleolu jagamist.

Terviseprobleemid võivad teda muretsema panna ja mõjutada alkoholitarbimist vähendama. Ta on ka sotsiaalselt tundlik ega tahaks eal oma lastele negatiivne eeskuju olla või pereliikmete halvakspanu ära teenida. Joomise asemel sobiksid talle kultuurielamused, sõpradega kvaliteetaja veetmine ning lastega tegelemine.

Otsitud vabandused

Alkoholitarvitamise negatiivsetele mõjudele enamasti teadlikult ei mõelda, ehk ainult korraks – pohmelliga ärgates ja raisku läinud päeva pärast põdedes. “Mina ju joon mõõdukalt” on levinud arvamus. Hinnang antakse kahe mõõdupuuga: kui palju organism “kannab” ja kui hästi inimene oma eluga hakkama saab.

Alkoholi pideval tarvitamisel kasvab aga füüsiline tolerants ning inimene saab juua üha suuremaid koguseid ilma, et ta ennast halvasti tunneks. Nii näibki, et probleemi ju pole. Tihti arvatakse ka, et liiga palju joovad “need teised”, näiteks noored. Alati leitakse keegi, kes joob küll palju, aga kellega on kõik korras.

Teadlikud valikud

Mida ma joomist vähendades võidan? Sellele küsimusele pole lihtne vastata, sest see läheb vastuollu lühiajalisema sooviga alkoholist lõõgastust leida. Oluline on mõelda sellele, mis sulle elus üldse oluline on. Pere? Suhted? Töö, karjäär? Lapsed? Finantsiline turvatunne? Eneseareng? Tervis?

Mõtiskle, kuidas alkoholitarvitamine neid sulle olulisi eesmärke mõjutab. Reede õhtul on küll mõnus rihm lõdvaks lasta, unustada nädala stress ja põgeneda joovastavasse alternatiivreaalsusesse. Ent kas see tasub end ära, kui ülejäänud nädalavahetus möödub soigudes teleka ees? Oma elu pikaajalisematele sihtidele mõeldes on lihtsam teha teadlikumaid valikuid.

Tee muutuseni

Tavaliselt eelneb muutuste tegemisele pikem enesevaatlus ja analüüs. Kaasa võib aidata ka mõni käivitav olukord – näiteks terviseprobleemid, arsti hoiatus, õnnetusse sattumine jne. Väga hästi mõjub ka katse elada mingi aeg alkoholita, mida toetavad sellised kampaaniad nagu “Septembris ei joo” või soomlaste “Tipaton tammikuu”.

Sel ajal on võimalik tunnetada, kui lihtne või raske on alkoholita ning mis sinu elus siis muutuks. Võid leida enda jaoks tervislikumaid viise emotsioonidega hakkamasaamiseks, nagu näiteks sport, muud hobid, head suhted, oma probleemidele otsa vaatamine ja nende lahendamine.

Lisainfo: Mida ma võidan?

Inimesed, kes on otsustanud alkoholi osa oma elus vähendada, on intervjuudes nimetanud paljutki head, mida see otsus on nende ellu toonud.

* Suhted lähedastega on paremad, tülisid vähem ja koos veedetud kvaliteetaega rohkem.
* Keha ja vaim on värskemad, energiat enam ja elu põnevam.
* Tajud avanevad, maailm paistab positiivsem ja säravam.
* Konkurentsivõime suureneb, suudad rohkem ja kvaliteetsemat tööd teha.
* Tekivad uued hobid, saad pöörata rohkem tähelepanu eneseteostusele ja enda arendamisele.
* Juhid oma elu, tunned enda üle uhkust, sest saavutad eesmärke.
* Leiad uusi kontakte, sõpradega aja veetmine muutub sisukamaks ja mitmekesisemaks.
* Pidude kvaliteet paraneb, sest õhtu lõpp on ilusam.
* Joogipooliselt kokku hoitud eurode eest saad lubada endale muud meelelahutust ja häid elamusi (kinoskäike, restoranilõunaid, kontserdipileteid, spaakülastusi jne).
* Tõenäolisemalt ei satu sa jamadesse, mida peaksid elu lõpuni kahetsema.
* Süümepiinad ei vaeva, sest sa ei tee enam mõtlematuid tegusid nagu alkoholi mõju all olles.

NB! Rohkem infot alkoholitarbijate tüüpide kohta leiad aadressilt www.alkoinfo.ee/rohkemelu. Seal saad testida, millised tegevused sulle alkoholitarbimise asemel pareimini sobiksid.

Artikkel ilmus Tervis Plussi 2015. aasta detsembrikuu ajakirjas.