Kaarel Nurmsalu Lahti MMil. Foto: TAIRO LUTTER/Postimees
Talisport
23. märts 2017, 17:15

VIDEO | Nurmsalu lõpetas hooaja võimsa rekordiga: juba 60-70 meetri peal oli ainult üks mõte: Nüüd tuleb! Mine! Mine! Mine! (1)

Suusahüppaja Kaarel Nurmsalu hüppas Planica lennumäel toimuva MK-etapi treeningul Eesti rekordit märkivad 213 meetrit. Varasem tippmark ehk 204 m kuulus samuti Nurmsalu nimele ja oli hüpatud 2012. aastal.

Suurepärase treeningu järel ei tulnud kvalifikatsioonis enam nii head tulemust: 200,5 meetrit ja 176,3 punkti andisid 37. koha. Tuule eest sai Nurmsalu sellel hüppel 3,7 lisapunkti. Eestlane jäi põhivõistluse ukse taha, hooaja võib lõppenuks kuulutada.

Mis kvalifikatsioonis siis ikkagi juhtus? "Seal juhtus midagi sellist, mida on raske seletada, sellele ei saa ühest vastest anda. Lühidalt öeldes arvame, et see oli hooaja parim hüpe. Kokkuvõttes iseloomustas just see hüpe minu tänavust aastat päris hästi," arutles ta.  Kas võib öelda, et tänavust aastat iseloomustab ebaõnn? "Seda ütlesid sina, mitte mina."

Tegelikult lõpetas Nurmsalu hooaja väga positiivsete emotsioonidega, kuna Eesti rekordi parandamine kuulus tema eesmärkide hulka. "Kogu see võistlus oli tohutult motiveeriv. Tehniliselt ja füüsiliselt läksid hüpped ainult paremuse suunas," vihjas ta taas tõsiasjale, et kvalifikatsioonihüpe oli parem kui treeningul tehtud sooritused. Seekord ei olnud vanajumal lihtsalt Nurmsalu poolt ja saatis Planica mäe juurde keerulised tuulepuhangud. 

Kaarel Nurmsalu Lahti MMil. Foto: TAIRO LUTTER/Postimees

Mida Eesti rekord suusahüppaja jaoks tähendab? Kas see on võrreldav näiteks kaugushüppe rahvusrekordiga? "Loomulikult on see sama tähtis. Lennumäe võistlustel on iga nime taga isiklik rekord ja see käib võistlejatega alati kaasas. Kui omavahel lõõpimiseks läheb, siis peab see number võimalikult suur olema," rääkis Nurmsalu suusahüppemaailma telgitagustest.

"Isiklik rekord on taseme näitaja. Kõige märgilisem piir on 200 m. Just nii kaugel on lennumäe k-punkt, kuid selle ületamine on siin tunduvalt raskem kui väiksematel mägedel. Lennumäel on suurem närvipinge, suurem kõrgus, suurem kiirus. See on ikka tõsine maiuspala, mida saab enda jaoks veel mõnusamaks muuta."

Tänast rekordhüpet kirjeldas Nurmsalu järgnevalt: "Täna oli mul juba 60-70 meetri peal oli ainult üks mõte: Nüüd tuleb! Mine! Mine! Mine! See on omamoodi tunne. Enne torni minemist tuleb munad kõvasti sahtli vahele lüüa. Seda adrenaliini peab suutma taluda, hirm tuleb kõrvale jätta. See on võimas tunne, iga viimane kui lennumäel tehtud hüpe on tohutult eriline."

Võib tekkida küsimus, kas treeningul hüpatud rahvusrekord läheb ikka arvesse? "Absoluutselt. Lennumägedel ei tohi tavatreeninguid teha ja piltlikult öeldes on iga siin tehtud hüpe võistlushüpe. Igat hüpet filmitakse ja seda ei naudi mitte ainult sportlased, vaid ka kõik kohtunikud, mõõtjad ja muud seotud inimesed. Siin on iga hüpe võrdselt oluline ja ka maailmarekordi võib püstitada treeningul. Kui võistlus läbi saab, siis tullakse piltlikult mootorsaega ja lõigatakse hüppemäe ots maha, et keegi võistlusväliselt seda kasutada ei saaks. Aasta pärast saab alles uuesti proovida."

Kaarel Nurmsalu Sotši olümpial. Foto: PETER PARKS

Lõpuks tunnistas Nurmsalu, et hooaeg sai tema jaoks seekord veidi valel hetkel läbi. "Kõige hullem ongi see, et kõik saigi selleks korraks otsa. Treener just ütles: "Oleks see viimane hüpe ära tulnud, siis oleksime Eesti rekordite festivali korraldanud." Tegelikult on hästi, sest sain väikesest mõõnast üle ja viimane võistlus tekitas väga palju positiivseid tundeid. Tunnen, et olen kevadiste treeningute eel ülimotiveeritud. Usun, et järgmine hooaeg tuleb väga-väga ilus."

Kas nüüd saab rihma korraks lõdvemaks lasta ja puhkust nautida. "Juba võtangi vabamalt, hooaja viimane hüpe tehtud. Ootan onu ja läheme koos pitsat sööma."