PEA MEELES! Inimese tervisele aluse loomine toimub varajases nooruses. Foto: Aldo Luud
Spordivaria
4. aprill 2017, 04:00

Gunnar Männik | Kas laps tahab teha sporti? (6)

Inimese tervisele aluse loomine toimub varajases nooruses. Kas laps tahab teha sporti, sõltub väga palju kodusest eeskujust, sportlikest sõpradest ja pedagoogidest.

On möödunud juba rohkem kui 25 aastat nõukaaja lõpust. Kasvanud peale uus põlvkond noori, kes on kuulnud sellest ajast oma vanematelt – kuidas õpiti koolides, kuidas tehti sporti õues, ujulates ja võimlates.

Spordirajatised ei olnud küll nii moodsad ehitised kui tänapäeval, kuid stagnaaja laps sellest aru ei saanudki – see ei olnudki ka kõige tähtsam. Peamine, et sai mängida sportmänge, harrastada kergejõustikku ja maadlust, talvel suusatada. Oli ruumi joosta õues, mängida õuemänge ja hokit järve- või jõejääl. Õuesport oli väga populaarne.

Koolisport sõltus väga palju õpetajatest – kas lubada koolivõimlasse tundide vaheajal ja peale tunde (paljudel juhtudel lubati), kui organiseeritud oli sporditegevus põhi- ja keskkoolis jne. Sageli oli kehalise kasvatuse tund väga populaarne, sõltus muidugi õpetajast.

Väga suured innustajad spordis olid: 1) 1970ndate esimeses pooles alanud telesari TV 10 Olümpiastarti, 2) maakoolide vabariiklikud võistlused (korvpall, võrkpall, kergejõustik), 3) Eesti meistrivõistlused, 4) kergejõustikus kümne parema õpilase edetabel kooli võimla ees stendil alade kaupa jne.

Tubane eluviis

Kas tänapäeva noored, eelkõige põhikoolides õppijad, on sarnaselt motiveeritud? Mitmetes Eestimaa koolides kindlasti on. Näiteks TV 10 Olümpiastardi võistlused toimuvad tänapäevalgi. Kuid samas on elu ka edasi läinud ja paljudes kohtades, eriti linnades, ei julgeta lapsi eriti õue mängima lasta.

Noortel on tekkinud uued ahvatlused, maailm on rohkem avatud. Levima on hakanud "elu tubades", õuesport on vähenenud. Koolivõimlad on paljudes kohtades alarakendatud, kuna sportimine nendes nõuab raha. Kätte on jõudnud nutitelefonide ja arvutite (arvutimängude) ajastu.

Mis on sääraste tendentside tulemus? 1) rasvunud laste ja noorte hulk on kasvanud rohkem kui kaks korda, 2) diabeeti haigestumise protsent on tõusnud 2-3 korda, 3) nõndanimetatud nuti-kaelade plahvatuslik tõus, mis kutsub esile patoloogilisi muutusi lülisamba kaela piirkonnas (nuti-kael kannab pidevalt 25-27 kg lisaraskust), 4) "nõrkade selgadega" ja rühihäiretega noorte plahvatuslik tõus (skolioos, küfoos, x- jalad, lampjalad), 5) varajane veresoonte ateroskleroosi haigestumine, 6) kõrgvererõhutõve varajane teke, 7) psühhiaatriliste haigete osakaalu tõus noorte hulgas.

Kroonilised haigused

USA-s on 18-29 aastaste noorte seas rasvunute osakaal viimase 40 aastaga kolmekordistunud. Meil Eestis on tendents sama vaatamata olemasolevatele suurepärastele võimalustele olla terve ja elada tervena kaua. Viimaste uuringute järgi on tervena elatud aastate langus viimase 15 aasta jooksul tekkinud just noorte inimeste varajase haigestumise tõttu kroonilistesse haigustesse (hüpertooniatõbi, diabeet, psühhiaatrilised haigused, veresoonte ateroskleroos, ülekaalulisus, liigesehaigused jt).

25aastasel noorel, kui ta ei ole füüsiliselt aktiivne, on tervisenäitajad kehvemad kui 3-5 korda nädalas tervisespordiga tegeleval 50aastasel.

Suureks probleemiks on tänapäeva noorte vale toitumisharjumus, mida õpitakse kodus vanemate ringis. Päeva tuleks alustada alati hommikusöögiga, mida paraku tihti ei tehta. Tarvitatakse liigselt energiajooke, mis mõjuvad pärssivalt ajutegevusele. Toimub meeletu suhkrut sisaldavate toodete ületarbimine, millest saadud energiat ei rakendata ära kehalises tegevuses. Seoses toidus peituvate lisaainetega esineb lastel ja noortel sagedamini allergiat. Õige toitumisõpetus noorte hulgas peaks alguse saama kodust!

Kui vaadata arvutiekraani vale nurga all (s t mitte otse ekraanile) või nutitelefoni iga päev järjest 8-10 tundi, siis tekivad juba 20-25 aastastel noortel kaela piirkonnas lülisamba muutused, mis esinevad muidu peale 50-ndaid eluaastaid (esmalt varajane deformatsioon lülisamba kaela piirkonnas, hiljem kogu lülisambas; valu õla- ja küünarliigestes, tundehäired sõrmedes).

Peakallutus ettepoole 60 kraadi võrra tekitab lülisamba kaela piirkonnas verevarustuse häire, mille tõttu ei saa hapnikku ja toitaineid kätte elutähtsad keskused peaajus (eelkõige nägemis-, tasakaalu- ja kuulmiskeskus), mis omakorda kutsub esile nägemis- ja kuulmishäireid ning tasakaaluprobleeme. Just seepärast soovitatakse arvuti või nutiseadmega töötada järjest maksimaalselt kaks tundi, misjärel tuleb vähemalt 15 minutit puhata (jalutada, juttu ajada, kohvi juua).

Meditsiin areneb tänapäeval väga kiiresti, aga ei suuda korvata probleeme, mida inimene ise oma tervisele iga päev tekitab. Tihtipeale me ravime ainult tagajärgi, mille vältimiseks peaksid lapsed ja noored juba varajasest noorusest (s t lasteaiaeast) alates aktiivselt spordiga tegelema.

Tervisesport aitab

Tohutu suur tähtsus on lastevanematel ja pedagoogidel. Lasteaias ja põhikoolis saadud õige toitumisharjumise ja liikumisvajaduse rahuldamine annab aluse inimese tervislikule seisundile. Tuleb teada mida, millal ja kui palju süüa päevas nii, et liialt oma organismi ei kurnaks.

Gümnaasiumiikka jõudnud noor kannab edasi kodust saadud toitumisharjumist, mida hiljem on peaaegu võimatu muuta. Lisaks on gümnaasiumiealine noor leidnud endale ise meeldivad treeningud, kui ta on saanud spordiarmastuse varajases nooruses. Selles vanuses saab ka spordiala muuta, kuid see eeldab mitmekülgset sporditegevust põhikoolis.

Kokkuvõtteks, inimese tervisele aluse loomine toimub varajases nooruses. Kas laps tahab teha sporti, sõltub väga palju kodusest eeskujust, sportlikest sõpradest ja pedagoogidest. Kõigist ei pea saama tippsportlased, vaid eelkõige sporti armastavad inimesed, kes annavad seda armastust edasi oma lastele. Üle poole inimese tervisest sõltub temast endast, mitte meditsiinist. Tervisespordiga tegelevatel inimestel on krooniliste haiguste küüsi sattumise oht palju väiksem.

Kas mäletad veel aega,
kui lapsed olime
ja kehalise tundi
spordivormis jooksime.

Kas mäletad veel aega,
kui pintsak nurka läks.
Pall visatud sai korvi,
jalas valge hiina kets.

Kas mäletad veel aega,
kui kehka tunnist väheks jäi.
Äge võistlus õues-saalis,
nii loomulik see näis.

Kas mäletad veel aega,
kui koolipinki naasime.
Higist nõretamas särgid,
näonahk punane.

Kas mäletad veel aega,
sa vana Eesti mees.
Nüüd on teised ajad,
stagna lapsed olime.