Ja ma olen kindel, et mina (ja ka paljud) olen ideaalne inimene sellest kirjutama, sest ma olen olnud anorektik 8 aastat (jah, lugesid õigesti). Kas kujutate ette kui vihane ma olin, et raiskasin oma elust väärtuslikud 8 aastat? Ja mida ma sellest mäletan – enesepiitsutamine, näljutamine, valetamine, trenn…
Just peale talve, kevade alguses, hakkavad inimesed mitte mõtlema vaid tegutsema. Eks meil kõigil ole millegipärast välja kujunenud just ideaalkaalu number. Ja kas teate, et polegi vaja osta koju kaalu, sest mõõdulint on parem abimees kui kaal.
Kas Sa soovisid ka jõuluvanalt kaalu, mis näitaks nii Sinu rasvaprotsenti, luu massi, kehamassiindeksit? Ja kui vastus oli jah siis kas oled nüüdseks sellega rahul? Kaua võib käia kaalul ja kaua võib enda andmeid mõõta? Mida vähem vidinaid, seda kergem on ka elu ise.
Varakevadel saavad paljud naised/tüdrukud (ja ka poisid ning mehed) diagnoosiks anorektik. Miks? Sest vaja on tulemusi kiiresti, vaja on saada alla ja seda igasuguse mõtlemiseta. Hakatakse näljutama. Kindlalt mitte teadlikult. Hakatakse sööma vähe või üldse jätma söögikordi vahele. Ja see süveneb ja see süveneb. Kuigi kaal langeb, ise seda tähele ei panda vaid antakse hoogu juurde.
Miks mul on vaja jälle sellest anoreksia teemast kirjutada? Kallid inimesed, palun märgake inimesi enda ümber. Vähesed anorektikud tahavad abi saada aga nad ei julge seda abi küsida. Ja vähesed tunnistavad üldse, et on haiged.
Mitu aastat tagasi kirjutas mulle üks tütarlaps e-kirja. Mul on see kiri siiamaani silme ees, mul on see kiri nii meeles.
Tere Viigi.
Ma tahan saada anorektikuks. Ma soovin kaalu langetada ja olen otsustanud, et hakkan ennast näljutama kolm kuud. See haigus ei saa süveneda ja kui olen kaalust alla võtnud siis hakkan uuesti normaalselt sööma.
Sa võid hakata anorektikuks aga siin on üks suur aga, Sa ei saa seda haigust ise kuidagi lõpetada. See on suletud ring. Iga esmaspäev ma lubasin hakata korralikult sööma aga ma ei saanud. Ma tahtsin süüa aga ma ei saanud. Hirm kaalutõusu ees oli nii suur. Miks ma ei võinud selle haiguse asemel hoopis tervislikumalt toituda. Peas mõlgub palju küsimusi aga vastuseid neile küsimustele väga polegi.
Kui läksin linna endale teksaspükse ostma siis pidin häbist maa alla vajuma, sest naisteosakonnast ma endale teksaseid ei saanud, sest kõik olid mulle nii suured jalas. Mind suunati lasteosakonda.
Mina läksin haiglasse siis kui lumi oli maas ja tagasi koju sain alles siis kui päike paistis, kui mantli aeg oli läbi ja kui rohi oli rohelisem.
Igale anorektikule/buliimikule ma soovitan haiglat, ausalt. Sa oled omasuguste inimestega seal koos. Sa saad palju uusi tutvusi ja mis kõige tähtsam, Sa teed suure edusammu juba haiglasse minekuga, sest see on üks olulisemaid samme üldse. Haiglas on aeg iseendale, Sa saad tegeleda millega vaid soovid (v.a. sportimine). Väga suure tähtsusega on seal söögikorrad ja ka kaalumine ning analüüside andmine. Sa pole seal nagu vangis, ikka minnakse välja ka ilma nautima ning väikesele jalutuskäigule või jalutatakse poodi…
Mina olin haiglas kokku 1,5 kuud kuigi esialgu pidin olema 3 nädalat. Negatiivsetest asjadest ma veel kirjutada ei taha ja selleks jätan ka kirjutamata, et miks läks 3st nädalast 1,5 kuuni. Kirjutan tulevikus kindlalt.
Kui haiglast koju sain siis sõin kõike. Ma ei kartnud süüa või ei kartnud, et nüüd tuleb kilo või kaks juurde. Mingi aeg läks raskeks ja tundus, et ma ikka kukun tagasi sinna musta auku, kust alles välja sain. Õnneks on mu kõrval mu pere ja väga lähedased inimesed, kes aitasid. Ja ma sain hakkama, ma ületasin selle haiguse täielikult.
PS! Anoreksia on haigus, millel on kurvad tagajärjed (surm). 20% haiguse all kannatanutest ei suuda söömishäirest vabaneda. Ravi käigus paranevad täielikult 60% . Minu ajal olid protsendid nutused ja täielikult paranevate protsendid olid väga väikesed.
Anoreksia sümptomid:
- Äkiline ja suur kaalukaotus
- Söök, kehakaal, välimus on saanud kinnisideeks
- Valetamine selle kohta, kui palju süüakse
- Ei sööda avalikult
- Sotsiaalsetest situatsioonidest eemale hoidmine
- Veidra dieedi pidamine
- Suurte riiete kandmine, et varjata kaalukaotust
- Dieeditablettide või lahtistite tarvitamine
- Pidev treenimine
- Terviseprobleemid: nõrkus, uimasus, pidev unisus, menstruatsiooni puudumine
Märka enda ümber inimesi ja kui vaja siis ka aita. Iga inimene on väärt täisväärtuslikku elu. Iga inimene on väärt õnne, tervist…Iga heategu on heategu.
Sööme tervislikumalt ja teeme trenni mõõdukalt.
Loe ka teisi Viigi postitusi https://maratoniaasta.wordpress.com/blog/.
Kommentaarid (0)