Helen Kõpp, Kalvi-Kalle Kruusamäe ja Brigitte Susanne Hunt.Foto: Alar Truu
Tele
14. aprill 2017, 11:31

Reportaaž raadiostuudio koridorist!

"Lõpeks see jama juba ära" ehk Miks ma Kalvi-Kallelt ja Helenilt oma küsimused küsimata jätsin. (56)

"Kalvi-Kalle, miks sa oled legend?" küsib raadiosaatejuht üleöö tuntuks saanud noormehelt enne, kui hääled eetrisse lähevad. "Sest ma olen ainuke," vastab too. Meedia on küpsetanud uued staarid.

On neljapäev, kell saab kohe pool neli pärastlõunal ja TV3 majas on Power Hit Radio stuudiosse külalisteks kutsutud suhetesarjas "Prooviabielu" teineteist leidnud Helen ja Kalvi-Kalle. Tunduvad kenad noored inimesed. Meedia nimetab neid kangelasteks, staarideks, kuulsusteks. Osa televaatajaid on neid aga tembeldanud rumalateks ja tühisteks.

Sellised on ka küsimused, mida inimesed on armastajapaarile otse-eetrisse saatnud – Kalvi-Kalle, kas said 300 euro eest auto? Helen, miks sa juuksed ära värvisid? Kalle, kas su mõistus driftib? Ma tahaksin küsida midagi muud. Mitte neilt kui staaridelt, vaid neilt kui noortelt inimestelt, kes ühtäkki on rahvahulgast tõstetud kuulsuse pjedestaalile. Kas need vastused üldse kedagi huvitaksid? Mind küll. Ootan oma järge.

Melu raaadiostuudio akna taga

Magistrant Heleni ees laual on kaks suurt punast südamepatja ja Raplamaa noortaluniku käeulatuses Starteri pudel.

"Tahate minust pilti teha? Kui raha maksate, siis võite ju teha," naksab viimane Õhtulehe fotograafile. Ilmselt naljaga. Mulle vist ainult tundub, et telesaatest "Su nägu kõlab tuttavalt" nähtud andekad näitlejad koridori seinal olevatel fotodel kergitavad põgusalt kulme.

Panen kõrvaklapid pähe ja kuulan saadet nutitelefonist, sest stuudiost koridori midagi kosta ei ole. Pisikeses ruumis püüavad noorte igat liigutust ja pilku kinni kaameramees ning otsepildi tarvis kaks nutitelefoni.  

Ka väljaspool stuudioklaasi on sagimist. Samas majas töötavad tele- ja raadioinimesed tahavad vast oma silmaga näha, kuidas tõsielusarjas osalejatest on saanud staarid. TV3 ekraanilt pikki aastaid televaatajatele tuntud näod kiikavad aupaklikust kaugusest üleöö kuulsaks saanud noorte ümber kihavat toimetamist ja naeratavad. Tundub, et heatahtlikult. Eks nad ole elus mõndagi näinud. Paar akna tagant mööda kõndijat vangutavad pead: "Meie suured kuulsused, jah."

Teleajakirjanik Annely Adermann ootab kannatlikult stuudioukse taga, paks punane külalisteraamat käes, kuni saatekülalised võtavad muusikapausiks kõrvaklapid peast. Lipsab siis sisse ja palub armastajatel punaste kaante vahele midagi kirjutada. Tema palve peale soostub algul vastu punniv Kalvi-Kalle joonistama sinna hobuse ja südame.

Leian vahepeal mobiilis internetti lapates doktor Noormanni kuue aasta taguse vastuse 10aastase tüdruku küsimusele - kuidas saada kuulsaks? Elutark suhteekspert vastas tookord: "Kõige lihtsam on saada negatiivselt kuulsaks. Teed mingi seatembu, millest ehk isegi ajalehedki kirjutavad ja oledki kuulus. Aga see kuulsus ei kesta kaua. Aga positiivselt kuulsaks ennast ise teha õigupoolest ei õnnestugi. Inimese teeb kuulsaks teiste huvi, tähelepanu, kiitus, tunnustus ja sealtkaudu üldine tuntus ehk kuulsus. Isegi, kui ennast ise andekaks pead, on see vaid 1% võimalusest kuulsaks saada. 99% on töö ja vaev, õppimine ja katsetamine, otsimine ja leidmine, kaotamine ja võitmine."

Naised ja ploomid

Saade on juba tund aega käinud, kui Õhtulehele lisaks tuleb stuudioukse taha oma järge ootama ka Delfi.

"Elame jah, koos. Tartus," räägib Kalvi-Kalle parajasti mikrofoni ja ütleb, et Heleni juures meeldib talle kõik.

"Miks sa starterit jood?" küsib saatejuht noormehelt.

"Sest see on vee aseaine," vastab too.

Helen räägib sellest, kuidas juba enne prooviabielu kirjutas Kalvi-Kalle nimeline noormees instagrammis ühe tema pildi alla "kas seda lindu ei anna ära osta?" Juba siis ütles neiu sisetunne, et on leidnud selle ainsa ja õige.

"Palusin jumalat, et tema ka saatesse kandideeriks. Minu valik oli tehtud juba enne võtteid," räägib ta suurte klaaside taga mikrofoni kõigile neile, kes kuskil raadiote ees kõrvu kikitades kuulavad.

"Ma niidan naisi nagu paduvihm ploome puu otsast," ütleb tema unistuste prints raadiokuulajatele. Vist jälle naljaga.

Küsimusele, millal armunud pulmad teevad, on tal samuti vastus varuks: "Kui rahvas selle kinni maksab, siis võib teha."

Raadio väljalülitamine ja paar klassikalise muusika pala aitavad mul hingelise tasakaalu tagasi saada.

Ka saates tehakse muusikaline paus ning saatejuht jalutab Heleniga kädistades kohviruumi. Kalvi-Kalle löntsib neile järele.

"Kas trahv on makstud? Inimesed ju kogusid teile raha," kostab kohviruumist saatejuhi küsimus.

"Mingit trahvi pole. Inimesed saavad raha tagasi," ütleb uksepiidale toetuv noortalunik.

Kui raadiosaade lõpeb, pistab jala stuudioukse vahele Delfi, kes annab armunud noortele pastaka ja paberi pihku ning paneb nad kaamera ees teineteise tundmise testi tegema. Küsimus, mis on Heleni kõige veetlevam kehaosa, tekitab elevust, seda enam, et mõlemad vastavad ühtemoodi.

"See oli nii tore test! Mulle täiega meeldis see," särab Helen.

Delfi foto jaoks astub peigmees lähemale ja paneb talle käe ümber piha. Õhus ei ole tunda armastust.

Enne, kui jõuan noored endale napsata, sikutab raadiosaatejuht nad uuesti endaga kaasa, sest mõned küsimused on vist vastamata. Samal ajal hõikab "staaride" selja tagant enda järge oodates TV3 saatejuht. Kuulsuse maguskibe maik.

Panen pliiatsi ja paberi kotti. Küsimused, mis ei puuduta seda, kui palju lapsi plaanib paar saada, millises majas nad tahavad tulevikus elada või kus nad näevad end viie aasta pärast, ei huvita tõenäoliselt kedagi, tunduvad ühtäkki kuidagi kohatud ja paistavad selles ülespuhutud staarirallis justkui kõverpeeglis.

Taas Heleni ja saatejuhi kannul käed taskus kohvituppa kõmpiv Kalvi-Kalle pomiseb endamisi: "Saaks see jama juba läbi."

Ma tunnen sama. Minu takso tuleb kümne minuti pärast.