Kiievis algas enneolematuks tituleeritud kohtuprotsess Viktor Janukovõtši üle (3)

Ukraina peaprokuratuur väidab, et keset vastasseisu Sõltumatuse Väljakul 2014. aastal palus Janukovõtš Vene ametivõimudel saata oma väed Ukraina territooriumile, vahendab meduza.io. 

Ööl vastu 2014. aasta 22. veebruari lahkus Janukovõtš oma elukohast Kiievi lähedalt ja põgenes Venemaale. Paar päeva hiljem süüdistati teda massimõrvade korraldamises seal väljakul.  28. veebruaril andis Janukovõtš pressikonverentsi, kus ütles, et uus valitsus ei ole õigustatud ning tema on jätkuvalt Ukraina president. Nii avati Janukovõtši suhtes ka teine kriminaalasi - seoses katsetega kukutada põhiseaduslikku korda Ukrainas. 

Väidetavalt kirjutanud toonane president Putinile kirja, milles Vene vägede näol abi palus. Käesoleva aasta veebruaris kinnitas kohtualune, et tema soov oli lihtsalt kaitsta Ukraina kodanikke ja mingit avaldust polnud. Seda kinnitavad ka Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ning Vene välisministeeriumi pressiesindaja Marija Zahharova. 

Kohtumõistmine tagaselja

Alanud kohtuprotsessi on nimetud enneolematuks, kuna riigireetmises süüdistatavale Jakunovõtšile mõistetakse kohut tagaselja.

Ukraina poliitiline analüütik Volodõmõr Fesenko on kindel, et Kiievil on piisavalt tõendeid Janukovõtši süüdimõistmiseks.

Muu hulgas võib Ukraina Venemaalt nõuda ka Janukovõtsi väljaandmist. Et Kreml selle nõude rahuldab, selles Fesenko siiski kahtleb. Vene võimud ise pole oma seisukohta Janukovõtši võimalikust väljaandmisest siiani veel avalikult välja öelnud.