Robert Bryndza „Tüdruk jääs“, inglise keelest tõlkinud Raili Puskar, kirjastus Pegasus, 2017Foto: Apollo.ee
Raamat
8. mai 2017, 08:57

ARVUSTUS | "Tüdruk jääs" – naine, kel pole midagi kaotada, murrab läbi ühiskondlike tõkete

Slovakkias elava briti kirjaniku Robert Bryndza esimene põnevik „Tüdruk jääs“, mis tõusis mullu Amazoni esimüügihitiks, näitab lugejaile Suurbritannia klassisüsteemi tegelikkust. Ühiskonda, kus üks mõrv on kordades tähtsam kui teised ning kus aadliverd poliitik ei pea Ida-Euroopast pärit ja veel naissoost politseiuurijat sobilikuks tema tütre mõrvajuurdlust vedama. Viimane aga näitab, kui tugevast puust ta tehtud on. Niisiis: raamat girl power’i fännidele!

Kui mõelda romaani pealkirjale, siis polegi väga imestada, et „Tüdruk jääs“ („The Girl in the Ice“) müüs mullu ingliskeelsena üle miljoni eksemplari, troonis nii Ühendkuningriigi kui ka Ameerika Amazonis ja on nüüdseks tõlgituna jõudnud 26 riigi lugejateni. On ju ka ka „Lohetätoveeringuga tüdruk“ („The Girl with the Dragon Tattoo“) ja „Tüdruk rongis“ („The Girl on the Train“) saanud suurteks menukiteks. Ehk on tegu psühholoogilise efektiga?

Tõsi, seekord ei viita pealkiri raamatu kangelannale, vaid hoopis neiule, kelle surnukeha Londoni lõunaosas asuvast muuseumipargist paksu jää alt välja tuleb. Leiboristide peeri ja Hunstantoni paruni tütar, 23aastane seltskonnailudus Andrea Douglas-Brown, on julmalt tapetud. Mõrva asub lahendama Slovakkiast pärit politseiuurija Erika Fosteri juhitud meeskond.

Erikaga võib siinsel lugejal olla üsna lihtne samastuda. 25 aastat briti politseis töötanud peainspektor tuli noore tütarlapsena Ida-Euroopa väikelinnast Londonisse lapsehoidjaks, sest elu kodumaal tundus trööstitu. Lapsehoidjaetapp jäi Erika elus lühikeseks, ta sidus oma elu jäädavalt Inglismaa ja politseitööga.

Traagilise minevikuga uurija ja tema kirev tiim

Nagu väga sageli, on detektiivil selja taga suur isiklik traagika. Veerandsada aastat oli peainspektor Foster olnud edukas uurija, avastanud hulgaliselt kuritegusid ning saatnud trellide taha vargaid ja sulisid, mõrtsukaid ning vägistajaid, samuti moslemitest aumõrvade korraldajaid. Erikal olid olnud armastav politseinikust abikaasa Mark, kodu ja sõbrad Põhja-Inglismaal. Kui ühel Erika juhitud politseioperatsioonil sai aga surma viis politseinikku, nende hulgas Mark Foster, varises naise maailm kokku. Ta tundis, et talt on kõik võetud, ja elas sisemise süütundega.

Erika jättis politseitöö katki, üüris kodu välja ja kolis äia juurde. Ent siis kutsus kunagine ülikoolikaaslane, Londoni politsei ülemkomissar Marsh, naise pealinna ning pakkus talle tööd. Vaja oli lahendada Andrea Douglas-Browni keeruline juhtum ning Marsh teadis, et Erika on uurija, kellel on eetika ja kindel veendumus, et õiglus tuleb iga hinna eest jalule seada.

Robert Bryndza „Tüdruk jääs“, inglise keelest tõlkinud Raili Puskar, kirjastus Pegasus, 2017 Foto: Apollo.ee

Fosteri värvikasse uurimistiimi kuulub tänapäeva loole kohaselt väga värvikas seltskond: valge mehena seersant Crane, tumedanahalise mehena uurija Peterson, geimehena patoloog Isaac Strong, lesbina uurija Moss. Seltskond põrkub mõrva uurides karmi klassiühiskonnaga. Leinav isa Simon Douglas-Brown arvab, et mõrvajuurdluse ajal peab Andrea lähedasi kohtlema kui vippe, ning asub tutvuste kaudu juurdlust ise korraldama. Parlamendi ülemkoja liikme meelest ei sobi välismaalasest naine kohe mitte seda juurdlust juhtima.

Erika väited, et Andread nähti mõrvaööl Londoni vaesema rahva linnaosas kahtlase kuulsusega baaris The Glue Pot, ei meeldi paruni perele. Kui ilmsiks tulevad faktid Andrea kirevast era- ja seksuaalelust, pannakse kõrgemalt tuleva surve tõttu juhtumit uurima peainspektor Sparks – mees, kes oskab vippidega aupaklikult käituda ning teab, et nii saab karjääriredelil kiirelt tõusta. Kuid liigne enesekindlus annab mehele ninanipsu ja kui mõrvar on ikka vabaduses, saab Erika Foster taas ohjad enda kätte.

Peainspektor usub, et otsida tuleb sarimõrvarit, kes on ennemalt tapnud kolm noort Ida-Euroopa tüdrukut ja kustutanud eaka prostituudi Ivy Norrise eluküünla. Viimane tapatöö puudutab teda isiklikult – Ivy oli Andread tema kadumisööl baaris näinud ning temast võinuks saada tunnistaja.

Kolme noore tüdruku tapmisi ei olnud eriti põhjalikult uuritud, kuna tegu oli prostituutidega. Erikat puudutas nende saatus. Tüdrukud olid tulnud Inglismaale tööle, kuid sunnitud ennast müüma. Lugejana on raske mitte nõustuda Erikaga selles, et kõik ohvrid on võrdsed. Huvitav, kui palju tapatöid jääb lahendamata pelgalt seetõttu, et neid ei peeta oluliseks? Ja kui palju juhtumeid jääb selgusetuks, kuna mõjukas nii-öelda kõrgklass mätsib fakte kinni? See ei ole ju nii kaugeltki ainult Suurbritannias.

Lugeda saab ka mõrtsuka mõtteid

Mida lähemale jõuab Erika tõele, seda lähemale jõuab mõrvar talle. Peategelase mõttekäikude vahele saame lugeda ka mõrvari mõtteid, kuigi tema isik paljastub alles raamatu lõpus. See on huvitav võte, mida kasutas hiljuti ka näiteks J. K. Rowling Robert Gailbraithi nime all kirjutatud romaanis „Kus on kurja kodu?“.

Mõrvari suhtumisest kumab läbi üleolekut. Erikat jälgima asudes arvab ta algul, et naine on isiklikust draamast omadega läbi ega ole enam tasemel uurija. Ta on veendunud, et mingeid asitõendeid tema vastu olla ei saa. Ent ometi jõuab uurija kahtlaselt lähedale. Roimari peas küpseb plaan uurija kõrvaldada.

Tegu on kirgliku mõrtsukaga, kel vaja tapmisrahuldus, nui neljaks, kätte saada. Kui plaan A ei tööta, kaotab elu järjekordne süütu noor prostituut. Muud motiivi tapja mõtetest välja ei tulegi, kui et ta teeb seda, sest ta saab seda teha.

Kokkuvõttes on tegu tõepoolest haarava lugemisega ja võib öelda, et bestselleriks on romaan saanud asja eest. See on ühtaegu meelelahutuslik ja mõtlemapanev. Mõningatest klišeedest hoolimata annab loole värskust see, et keskseks tegelaseks on teisest rahvusest uurija, kes ei ole enam esimeses nooruses naine. Pigem kipuvad naisuurijad ju figureerima assistendina või ühe liikmena suuremas tiimis, mitte põhilise roolikeerajana.

Tasub oodata Erika Fosteri sarja teist raamatut „Varitseja öös“, mida Robert Bryndza praegu kirjutab.