Foto: PantherMedia / Scanpix
Liigume
15. mai 2017, 11:00

TÕESTATUD! Sa saad oma vormi ja tervist parandada aktiivsuse suurendamisega!

Liikumisaktiivsuse muutust saab ajatrendina vaadelda Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmetel, millest nähtub, et piisavalt aktiivsed (2–3 korda nädalas ja rohkem) on 34% meestest ning 36% naistest vanuses 16–64 eluaastat.

Kokkuvõtlikult võib täheldada, et lapsed liiguvad vastavalt oma eakohasele normile täiskasvanutega võrreldes poole vähem ning kaks kolmandikku Eesti täiskasvanud elanikest saaks oma füüsilist vormi ja tervist parandada igapäevase kehalise aktiivsuse hulga suurendamisega.

Liikumine on tervise hoidmisel mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise kõrval tähtsal kohal. Liikumise olulisus tuleneb järjest vähenevast vajadusest kehalise koormuse järele nii kodus kui ka tööl. See ülemaailmselt süvenev tendents kajastub ka Eestis. Psühhoemotsionaalne pinge ja stressorite intensiivsus on kasvanud, samas kehaliste tegevuste osakaal väheneb. Viimase 50 aastaga on päevane tööga seotud energiakulutus vähenenud rohkem kui 100 kcal võrra ja see võib olla keskmise kehamassi juurdekasvu põhjuseks.

Liigne kehamassi tõus on riskifaktoriks paljudele haigustele. Seetõttu on regulaarsel kehalisel aktiivsusel koos tervisliku toiduvalikuga tervise säilitamisel ja haiguste ennetamisel järjest suurem roll. Sealjuures ei aita liikumisharrastus mitte ainult haigusi ennetada, vaid on oluline ka ravi eesmärgil. Pidades silmas füüsilist ja vaimset tervist, on vaja kehalise võimekuse hoidmiseks ning vormi parandamiseks treenida nii tugi-liikumisaparaati (jõu- ja venitusharjutused) ja südame-veresoonkonda (vastupidavustreening) kui ka neuromotoorset (tasakaalutreening) võimekust.

Liikumise juures on oluline liikumise maht, intensiivsus ja regulaarsus. Tervisele optimaalse kasu saamiseks tuleb arvestada kõiki mainitud komponente. Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt, näiteks viiel päeval nädalas keskmise intensiivsusega liikumist vähemalt 30 minutit või kolmel päeval nädalas kõrge intensiivsusega vähemalt 25 minutit.

Üldised liikumissoovitused:

  • Lapsed ja noorukid peaksid aktiivselt liikuma vähemalt 60 minutit päevas.
  • Täiskasvanud, sealhulgas eakad, peaksid iga nädal aktiivselt liikuma 150 minutit keskmise intensiivsusega või 75 minutit kõrge intensiivsusega.
  • Soovitatav on nädalane koormus jagada ühtlaselt, näiteks: viiel päeval nädalas keskmise intensiivsusega vähemalt 30 minutit või kolmel päeval nädalas kõrge intensiivsusega vähemalt 25 minutit.
  • Vajaliku liikumishulga võib kokku koguda vähemalt 10-minutiliste järjepanu kestvate tegevustena.
  • Keskmise intensiivsusega1 liikumise soovituslik (tervist toetav) optimaalne maht on 300 minutit nädalas.
  • Kõigil inimestel on soovitatav vähendada istumisaega.

Väljavõte Tervise Arengu Instituudi 2017. aastal avaldatud raportist "Eesti toitumis- ja liikumissoovitused".