Jose Mourinhot ning Manchester Unitedit ootab õhtul hiiglaslik mäng. (Andrew Couldridge)

Kui Manchester Unitedi peatreener Jose Mourinho nimetas Euroopa liiga poolfinaali kordumatši Celta Vigoga klubi ajaloo tähtsaimaks, siis tekib küsimus, kas Stockholmis peetav sama turniiri finaal Amsterdami Ajaxi vastu võiks olla Mourinho enda karjääri olulisim?

Loogika on lihtne, Punaste Kuradite tänavune hooaeg on olnud justkui pikk ja vaevaline reis punktist A punkti B mõne „tunne Eestit“ külabussiga. Inglismaa kõrgliigas lepiti alles kuuenda kohaga, kuigi vahepeal suudeti kaotusest hoiduda lausa 25 Premier League’i kohtumises järjest. Euroopa liigas punnitati finaali, kuid veenvast edust on asi kaugel, play-off’ides on seni kaheksast mängust koguni kuues löödud vaid üks värav. Leevendust pakub Inglise liigakarika võit, kuid filmikunsti keeles väljendudes on see pigem B-kategooria saavutus.

Õhtune mäng on klassikaline käpp kullas või taguots mullas situatsioon. Euroopa liiga võit viiks Manchesteri meeskonna järgmiseks hooajaks Meistrite liigasse. Häving oleks häbi, mille maha pesemiseks läheks tarvis kangemaid puhastusvahendeid. Loobus ju Mourinho viimastel nädalatel avalikult Inglise kõrgliiga kaudu Meistrite liiga koha püüdmisest ning pani kõik punakad kuradikesed ühte korvi. Kui plaan ei õnnestu, jääb Inglismaa klubi teist aastat järjest Euroopa tippsarjast kõrvale ning see teeks kamaluga korrektuure Unitedi suvisesse üleminekuaknasse. Man United on küll ajalooga gigant, kuid tippjalgpallureid see tavaliselt ei huvita – nemad tahavad teiste tšempionitega mõõtu võtta ning kohe! Tasub meenutada, et klubi eelmistele juhendajatele David Moyesile ning Louis van Gaalile sai saatuslikuks just tõik, et Euroopa vuti koorekihi uks jäi nende jaoks suletuks. 

Kuigi hooaja jooksul on Manchester United näidanud silmale viisakamat mängu kui kahe eelmise peatreeneri ajal, tekiks piinliku tulemuse korral teravamalt esile oluline küsimus – ega portugallane oma kuldset sära minetanud pole? Aastatel 2003-2010 võitis mees 14 tiitlit (kui erinevaid supertrofeesid mitte arvestada), pärast hiilgeaega on mehe kukrusse kukkunud (vaid) viis kolisevat karikat. Hoiatavat näidet ei tule kaugelt otsida: klubi viimatine juhendaja Louis van Gaal triumfeeris aastatel 1992-1999 kokku üheksal suuremal võistlusel, hilisematel aastatel on mees oma CVsse juurde joonistanud kõigest neli priskemat trofeed – Hollandi ja Saksamaa meistritiitel ning Saksamaa ja Inglismaa karikas. Kõik kuningad langevad. 

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis