12
fotot
Tallinnasse polnud küll tulnud üleliia palju Hollandi fänne, ent see sell oli kahtlemata kohtumise üks värvikamaid pealtvaatajaid. (ARNO SAAR)

Eufooria, joovastus, pettumus - 2001. aasta 2. juunil pidasid Eesti ja Hollandi jalgpallikoondised vast avatud Lilleküla staadionil mälestusväärse MM-valikmängu, kus Sinisärkide toetajate emotsioonid kihutasid ameerika mägedel!

Eesti algkoosseis täna 16 aastat tagasi peetud matšis kubises FC Flora palluritest. Vaid Andres Oper (Aalborg, Taani), Urmas Rooba (Midtjylland, Taani) ja Kristen Viikmäe (Valerenga, Norra) pallisid mujal. Kusjuures, kaptenipaela kandnud Martin Reim sai kirja oma 100. koondisemängu ning Marko Kristal tähistas 28. sünnipäeva.

Tallinnasse polnud küll tulnud üleliia palju Hollandi fänne, ent see sell oli kahtlemata kohtumise üks värvikamaid pealtvaatajaid. (ARNO SAAR)

Louis van Gaali juhendatud Hollandi algrivistuses jooksis enim väljakule klubileiba Hispaania hiius FC Barcelonas teeninud mehi. Lisaks Kluivertile kuulusid Kataloonia gigandi hingekirja Marc Overmars, Philip Cocu, Frank de Boer, Michael Reiziger ja Boudewijn Zenden. Liialdades võib öelda, et pallimurul kohtusid Flora ning Barcelona.

Õhtuleht uuris, kuidas meenutavad toonased sangarid võimsat lahingut maailmastaaridest kubisenud Hollandi vastu täna?

Taavi Rähn, keskkaitsja
„Neil oli väga tugev koosseis, vastas olid maailmanimed, aga aukartust me ei tundnud.“

Indrek Schwede, jalgpalliajakirjanik
„Eks arvamusi oli erinevaid. Kindlasti, et jalgpall on ju ettearvamatu mäng, ka meie võime mingisuguse üllatuse pakkuda. Oli ka neid, kes olid põhimõtteliselt Eesti poolt.“

Mart Poom, väravavaht
„Olin vigastatud. Mängisin pool hooaega õlatraumaga ja kui kindlustasime Premier League’i püsimajäämise (Poom mängis Derby Countys – H.R.), tehti pärast viimast mängu Ipswichiga operatsioon. Hollandi matši ajal olin ETVs Marko Kaljuveerile abikommentaator, YouTube’is on minu kommentaarid üleval. Emotsionaalne kohtumine oli.“

Indrek Schwede, jalgpalliajakirjanik
„Mäletan, et meediast käisid läbi mingisugused väikesed Eesti poisid, kes olid suured Hollandi fännid. Nad ütlesid isegi, et loodavad näha Hollandi suurt võitu. Noh, väikesed poisid, kelle jaoks polnud jalgpall tõenäoliselt veel nii iseenesest mõistetav. Võib-olla räägiti ka nende kodudes teistest spordialadest, sest tollal oli uut vabadust ju vähe olnud ja Eesti jalgpallikoondis oli pikalt peksupoisi rollis.“

Martin Šmutov, tänane Õhtulehe peatoimetaja
"Istusin nö fännitribüünil esimeses reas. Enne mängu tegime klassivennaga Tartus vanast voodilinast Hollandile hiiglasliku tervitusplagu: Welcome Nandroland! Peen sõnamäng Netherlandist (ingl k Holland), sest Jaap Stam ja Frank de Boer olid äsja anaboolse steroidi nandrolooni kasutamisega vahele jäänud.

Umbes kümme minutit enne mängu algust jalutas tribüüni alt mööda Tõnu Sirel (jalgpalliliidu peadirektor) koos mingi pintsaklipslasega, kes osutas näpuga meie plagu suunas. Paari minuti pärast oligi turvamees kohal, nõudes voodilina eemaldamist ja süüdlaste ülestunnistust. Ütlesime, et mingi tundmatu tüüp pani ja pääsesime. Lina pistsin peenelt tagasi enda kotti ja vedasin selle kaasa Hollandisse, kordusmängule, kuid seal polnud seda kuhugi riputada."

Taavi Rähn, keskkaitsja
„Olin esimest korda A-koondises ning minu jaoks oli suur asi Viljandi Tulevikust rahvusesindusse pääseda. Ma ei mõelnud, kas saan mängida või mitte.“

Kohtumise avapoolaeg lõppes väravateta viigiga, ehkki nii võõrustajatel kui ka külalistel oli võimalusi skoor avada. Eesti peab tänama väravavaht Martin Kaalma suurepäraseid tõrjeid, Hollandi ridades raiskas kaks head šanssi toona Londoni Chelseas mänginud ründeäss Jimmy Floyd Hasselbaink.

Õiendame ka ühe arve: 9323 pealtvaataja ees mängitud matš Hollandiga, mille Eesti 2:4 kaotas, polnud esimene Lilleküla staadionil peetud ametlik kohtumine, ehkki paljud just nii mäletavad. Päev varem ajasid samas kohas nahkkera taga samuti Eesti ja Holland, ent täismeeste asemel madistasid omavahel riikide U21 koondised. Muide, Lilleküla staadioni avavärava lõi tänavu karjääri lõpetanud Dirk Kuyt (oranžis). Holland võitis 5:0. (JAREK JÕEPERA)

Kuigi tabloo näitas 0:0, ei kulgenud esimesed 45 minutit Sinisärkide jaoks viperusteta. 28. minutil pidi peatreener Arno Pijpers tegema vahetuse: Kristen Viikmäe asemel läks väljakule Indrek Zelinski. Sunnitud vangerdus, mis tasus hiljem kuhjaga ära.

Indrek Zelinski, Eesti 2:1 juhtvärava löönud ründaja
„Ausalt öeldes ei mäletagi, miks ma ei alustanud. Kui taktikaliselt mõelda, siis Andres mängis üheksat, et oma kiirust ära kasutada. Viikmäe oli ääre peal ja ta sai vigastada. Muru oli ju alles pandud, Kristen astus mätaste liitmiskohta ja väänas hüppeliigese välja. Siis pandi mind üheksa peale ja Andres tõsteti paremasse äärde. Arvan, et põhjused olid sellised, tundub minu jaoks loogiline.“

Teisel poolajal hakkas aga juhtuma. Viimase pooltunni jooksul löödi kohtumise kõik kuus väravat, 65. minutil tegi otsa lahti Taani kõrgliigas leiba teeninud ründeäss Andres Oper.

Andres Oper, 1:0 juhtvärava löönud ründaja
„Palju asju langes hästi kokku, lõpuks tuli löök ka väga korralikult välja. Kõik õnnestus. Loomulikult oli suurepärane tunne, Eesti läks ju 1:0 juhtima! Emotsiooni on raske sõnadesse panna, väga-väga võimas tunne ning ega väga palju ju lõpuni mängida polnud. Väravat lüües on emotsioonid ikka väga kõrgel, kui ise oled löönud, siis tead seda tunnet. Pole vahet, kellele või kuna. Tabamus Hollandile on aga eriti magus ja õnnetunne ülevoolav.“

Andres Oper on teele saatmas palli, mis lendab Meistrite liiga võitja Edwin van der Sari selja taha. Eestlast ei suuda takistada ka toona Londoni Chelseas mänginud Mario Melchiot. (JAREK JÕEPERA)

Kolm minutit pärast Operi hullutavat väravat tõi Frank de Boer Raio Piiroja rikošeti abil tabloole viigi: de Boeri kauglöök oli väravast mööda seilamas, ent lendas eestlase peanupust Martin Kaalma selja taha ning põrkas latipuutest üle väravajoone.

Raio Piiroja, keskkaitsja
„Tahtsin lööki ikka blokeerida, aga pall tuli kiiresti ning ma ei jõudnud piisavalt kõrgele hüpata. Tegelikult mõtlesin, et mängin Kaalmale peaga tagasi, aga Tibu polnud valmis (naerab – H.R.).“

Pärast de Boeri viigitabamust tegi Pijpers oma teise vahetuse: Kert Haavistu asemel tuli väljakule keskkaitsja Taavi Rähn. Toona 20aastase Rähna jaoks oli tegemist koondisedebüüdiga.

Taavi Rähn, keskkaitsja
„Minu jaoks oli üllatus pingile pääseda, veel vähem ootasin platsile saamist. Eks põlv väljakule minnes võib-olla värises. Nii nagu iga debüüdi puhul kõigil on, ma arvan. Olin esimest korda A-koondises, suur staadion, Eestis polnud varem nii palju rahvast ühel mängul olnud.“

Arno Pijpers, Eesti peatreener
„Hollandi surve paisus teise poolaja jooksul üha metsikumaks. See oli ka põhjus, miks debütant Taavi Rähni väljakule vahetasin. Teadsin, et sellest hakatakse rääkima, aga pidin lihtsalt midagi tegema, kui nägin, et Holland tõi platsile üha uusi ründajaid – Patrick Kluivertile lisandusid Ruud van Nistelrooy ja Pierre van Hooijdonk!“ ütles Pijpers Õhtulehele neli aastat tagasi.

Väga pisike osa Õhtulehe kajastusest Eesti-Holland matši kohta. (Arhiiv)

76. minutil ajas Indrek Zelinski taas rahva pöördesse. Marko Kristal saatis palli keskväljalt paremal äärel lipanud Andres Operi poole, kes tsenderdas nahkkera värava alla. Zelinski oli teinud suurepärase jooksu tühja tsooni ning tonksas palli Meistrite liiga võitja Edwin van der Sari selja taha. Eesti juhtis 2:1!

Jaap, Hollandi fänn
„Otsustasin end tappa. Mõtlesin vaid, mil viisil seda teha,“ bravuuritses Tulpidemaa rahvusesinduse poolehoidja 2001. aastal Õhtulehele.

Mart Poom, väravavaht
„Kui Eesti kaks korda ette läks, unustasin, kus olen, ega pööranud käitumisele suurt tähelepanu. Karjusin nagu iga teine fänn. Nüüd olen täiesti tühi!“ sõnas Poom loetud minutid pärast kohtumise lõppu Õhtulehele.

Indrek Zelinski, 2:1 juhtvärava löönud ründaja
„Ega löödud värav ei ole eriti meeles. Kui kuskil küsitakse, siis tuleb meelde ja video pealt ka seda nähtud. Helge ja emotsionaalne hetk minevikust. Oli hästi välja mängitud vasturünnak alates pallivõitmisest kuni viimase pallipuuteni. Eks me olime omal poolel kompaktses kaitseplokis, palli võites tegime täpselt seda, mida tegema pidime.“

Allpool olevast videost on näha kõiki kohtumises löödud väravaid:

Arno Pijpers, Eesti peatreener
„Hollandile löödud väravad polnud juhuslikud, vaid mõlemad sündisid kombinatsioonidest, mille kallal olime treeningutel tööd teinud,“ lausus Pijpers 2013. aastal Õhtulehele.

Indrek Zelinski, 2:1 juhtvärava löönud ründaja
„Suurt vahet pole, kas seal seisis van der Sar või oleks olnud Dino Zoff, mina oleks oma jooksu ikka teinud ja Andres oleks tõenäoliselt ikka mulle tsenderdanud. Keskendusime oma tegemistele, mis oli ka ainuõige.“

Martin Kaalma, väravavaht
„Pärast 2:1 väravat oli meie kaitsele ränk surve. Meil polnud midagi kaotada, Hollandil oli kaotada väga palju. Võib-olla panid siis järgmise käigu sisse ja tegid meie elu vahetustega veel keerulisemaks.

Arvan, et meie mäng ei muutunud pärast 2:1 juhtväravat halvemaks. Hollandil hakkasid mingisugused teatud asjad õnnestuma ja sel hetkel võib öelda, et õnn soosis paberil peal tugevamaid. Nende väravad olid ju üsna õnnega pooleks. Esimene pall lendas tegelikult väravast mööda, aga Raio pani pea vahele ja läks sisse. Viimane värav tuli tagasisöödust.“

Arno Pijpers, Eesti peatreener
„Vaatasin kümme minutit enne lõppu Hollandi pingi poole. Nägin tuttavaid nägusid mornide ilmetega ja mõtlesin: „Mis ometi toimub?“ meenutas Pijpers kohe pärast kohtumise lõppu Õhtulehele.

Kuidas nägid Eesti koondise väravad graafiliselt välja? (Arhiiv)

76. minutil löödud juhtvärav oli Sinisärkidele mõnes mõttes halvaks endeks. Eelmises MM-valiksarjas mindi võõrsil Šotimaa vastu samuti 2:1 juhtima, lõpuvile kõlades oli tablool 2:3 kaotus.

Ent tol päeval ei mõelnud sellele kohtumisele keegi. Zelinski tabamus ajas pealtvaatajad heas mõttes hulluks. Tribüünil lehvisid Eesti lipud ning toonased Sinisärgid meenutavad fännide loodud suurepärast atmosfääri vaid heade sõnadega.

Raio Piiroja, keskkaitsja
„Atmosfäär oli vägev. Mäletan, et tribüüni ja väljaku vahel polnud piirdeid. Kui värav löödi, siis proovis pool tribüüni platsile tulla. Lahe oli.“

Taavi Rähn, keskkaitsja
„Võimas oli, eriti veel, kui juhtima mindi. Staadion oli ju poolvalmis, olime enne mängu saare peal laagris ja enne kui sinna läksime, käisime Lillekülast läbi: murugi polnud vist pandud.“

Aivar Pohlak, Eesti Jalgpalli Liidu president
"Muru rulliti Lillekülas maha eelneva aasta detsembris, ilmataat andis selleks ebatavaliselt sooja jõulukuu, aga paar-kolm nädalat enne mängu vahetati kehvemini kasvama läinud kohad, mida oli päris palju, välja."

Andres Oper, 1:0 juhtvärava löönud ründaja
„Eriline mäng, absoluutselt. Arvan, et kõigil oli elevus – nii pealtvaatajatel kui ka mängijatel. Elamus oli võimas!“

Martin Kaalma, väravavaht
„Võin julgelt väita, et publik andis lisajõudu. Kindlasti ei saa alahinnata neid inimesi, kes istusid tribüünidel. Neil oli sama suur osa kui väljakul olijatel.“

Õhtulehe hinded Eesti koondisele mängus Hollandiga. Puudu on Andres Oper, kes tunnistati meie parimaks. "Jooksis üle Hollandi kaitsjad ja lõi maailmaklassi värava. Kaks luhtunud šanssi? Jah, aga Operi kiiruse ja osavuseta poleks neid tekkinudki," arvustati teda. (Arhiiv)

Eesti heas esituses mängis suurt rolli tõik, et enamik platsil käinud mängijatest teenisid leiba FC Floras. Pallurid ei tee saladust, et Sinisärkide edu üheks aluseks oli suurepärane üksteisemõistmine ja kokkumäng.

Raio Piiroja, keskkaitsja
„Meie kokkumäng oli väga hea, ka Flora oli [toona] kõrgel tasemel. Sellel õhtul
tuli [ühte klubisse] kuulumine kasuks.“

Indrek Zelinski, 2:1 juhtvärava löönud ründaja
„Muidugi, kokkumäng oligi tollal meie trump. Floras tegime treeninguid päevast päeva koos ja teineteise mõistmine - mitteverbaalne kommunikatsioon nagu on kaasaegne öelda – toimibki klubitasandil paremini kui koondises. Mida erinevates tiimidest mängijaid koondisesse tuleb, seda keerulisem on pallureid ühte moodi mängima panna.“

Hollandi meeletu surve tasus end lõpuks ära 83. minutil, kui Ruud van Nistelrooy kohtumise viigistas. 90. ja esimesel üleminutil purustas eestlaste südamed esmalt Patrick Kluivert, seejärel taas van Nistelrooy. Viimase teises tabamuses osutus Sinisärkide patuoinaks debütant Rähn, kes oleks pidanud keskväljalt tulnud söödu omaks võtma ning selle edasi mängima.

Arno Pijpers, Eesti peatreener
„Tegelikult oli ju Oper seisul 2:1 Hollandi väravavahi Edwin van der Sariga silmitsi ja omas suurepärast võimalust lüüa Eesti kolmas värav. Videot vaadates on näha, et Marko Kristal oli juba keskväljal käed värava tähistamiseks püsti tõstnud! Kahjuks väravat ei tulnud. See oli murdehetk. Peaaegu kohe pärast võimalust lüüa 3:1 sündis hoopis Hollandi 2:2 viigitabamus. Pidanuksime ajal, kui Holland võttis väga suured riskid, ise kolmanda värava lööma,“ tõdes Pijpers neli aastat tagasi Õhtulehele.

Eesti-Holland 2:4 matši ajajoon. (Arhiiv)

Taavi Rähn, keskkaitsja
„Lasin palli küll läbi, aga mingisugust hingelist traumat ma ei saanud.“

Martin Kaalma, väravavaht
„Minu teada absoluutselt mitte kellelgi polnud kellelegi midagi negatiivset öelda. Kahtlustan, et kui kellelgi kellelegi midagi öelda oli, siis vaid positiivset. Kõik oleme inimesed ja kõigil juhtub.“

Kohe pärast mängu lahkas Kaalma olukorda Õhtulehele järgnevalt: „Hüüdsin Taavile, et ta lükkaks palli mulle, aga ta lasi selle hoopis läbi ja hollandlane [van Nistelrooy] lõi lihtsalt sisse.“

Arno Pijpers, Eesti peatreener
„Pärast mängu vestlesin Hollandi peatreeneri Louis van Gaaliga ja ta tunnistas, et võttis lõpus nii suuri riske, et sama hästi kui nende 4:2 võit, võinuks mängu lõppeda Eesti 3:1 võiduga,“ ütles ta 2013 Õhtulehele.

Indrek Schwede, jalgpalliajakirjanik
„Mõtlesin kohe pärast mängu nende väikeste poiste peale, et huvitav, kas nad lootsid suurt võitu ka siis, kui Eesti juhtis ning kui rahvas oli täiesti pöördes. Et kas nende südamed tuksusid ikka kuulsatele hollandlastele.“

Eesti koondise peatreener Arno Pijpers. (JAREK JÕEPERA)

Martin Kaalma, väravavaht
„Väikesest imest jäi puudu seitse minutit. Kogu riietusruum ja A. Le Coqi ümbrus oli pigem täis positiivsust kui midagi muud. Kerge pettumus kindlasti, aga arvan, et head oli rohkem.“

Marc Overmars, Hollandi ääreründaja
„Keegi ei oodanud Eestilt nii tõsist vastupanu. Ei meie, ei vist eestlased isegi. Nad võitlesid hambad ristis ja võimete piiril.  Mis salata: võitsime õnnega pooleks. Kümme minutit enne lõppu mõtlesin: hüvasti finaalturniir, hüvasti Lõuna-Korea ja Jaapan (2002. aasta MMi korraldajad – H.R.)!“ ütles ta matši järel Õhtulehele.

Indrek Schwede, jalgpalliajakirjanik
„Pärast mängu arutleti kõige rohkem Taavi Rähna vahetuse ja õnnetu tagasisöödu, kus Rähn palli läbi lasi, üle. See varjutas kõik muu ära. Inimesed seostavad seda Rähna omaväravaga, aga see on lihtsalt valesti meelde jäänud. See oli tema kindel pall, mille oleks pidanud omaks võtma. Rähn mängis väga arglikult. Noor poiss ja koondisedebüüt, oli näha, et ta ei valitsenud olukorda.“

Lõpuvile kõlades valitses koondise riietusruumis matusemeeleolu, kuid peatreener Pijpers mehi võidu maha mängimise eest ei sõimanud. Polnud ju ka põhjust: peksupoisist oli sirgunud suurriikidele hambaid näitav sats!

Raio Piiroja, keskkaitsja
„Riietusruumis oli matusemeeleolu. Olime esmalt võidust ilma jäänud ja hiljem viigist ka. Kaheksa minutit oli vist jäänud ja siis juhtisime, kõige mustem stsenaarium tundus viik. Kahju, et nii läks.“

Raio Piiroja ja Patrick Kluivert ühte sammu astumas. (JAREK JÕEPERA)

Louis van Gaal, Hollandi peatreener
Mängujärgsel pressikonverentsil Õhtulehele: „Eesti mängis kaitses laitmatult, pikkade söötudega kasutati ära Operi ja Zelinski parimaid omadusi. Meil oli õnne, et Eesti kolmandat väravat ei löönud.“

Andres Oper, 1:0 juhtvärava löönud ründaja
„Arno polnud kindlasti vihane. Ta ju nägi, mida me väljakul endast andsime, treenerina ei saa sellise resultaadi peale kunagi vihane olla. Kahjuks oli Holland meist parem.“

Taavi Rähn, keskkaitsja
„Eks suure võistkonna alistamine jääbki pisiasjade taha. Kõik olid kurvad, oli ju võimalus väga suure vastase vastu hea tulemus teha.“

Indrek Schwede, jalgpalliajakirjanik
„Hollandi mäng on ikooniline ja Operi värav valiti veel Eurospordis - vooru, nädala või kuidas iganes seda nimetati - väravaks.“

Martin Šmutov, tänane Õhtulehe peatoimetaja
"See on üks selliseid mänge, mida vaatasin kodus hiljem lindilt uuesti ja uuesti üle ning kui Eesti läks 2:1 juhtima, oli alati esimene mõte, et nüüd hoiame küll ära. Absurdne, kui tead tegelikult lõpptulemust, kuid arvad ikka, et teleekraani jõllitades paned taevased väed kuidagi tulemust muutma. Lootus läks alati üles, et äkki seekord läheb teisiti."

Raio Piiroja, keskkaitsja
„Välja Arno küll ei näidanud, et ta pettunud või kellegi peale pahane oleks. Eks Pijpersile oli see eriline mäng, oleks tahtnud kolleegidele Hollandist ära teha. Oli näha, et Arno teadis vastaste peatreenerit, tema käekirja ja üksikuid mängijaid. Ei mäletagi, et sellist kodutööd oli kellegi teise vastu tehtud.“

Martin Kaalma, väravavaht
„Otseselt väljakul olles sellest aru ei saanud, kas Holland alahindas meid või mitte. Võib-olla nad mingil määral seda tegid, aga olen seda meelt, et meil õnnestus kõik, mis õnnestuma pidi. See tegi ka nende elu väga raskeks.“

Andres Oper, 1:0 juhtvärava löönud ründaja
„Sellele, kas vastane alahindab või mitte, ei pööra kunagi tähelepanu. Ei tunnetanud, et nad meisse üleolevalt suhtusid, mängisid nii nagu suutsid. Lõpuks said nende paremus ning meie rumalad vead ja kogenematus maksma.“

Õhtulehe esikaas näitas, mis oli 2001. aasta juuni esimese nädalavahetuse tähtsaim sündmus. (Õhtuleht)

Indrek Schwede, jalgpalliajakirjanik
„Seda on raske öelda, kas eestlaste poolt oli aukartust näha või mitte. Tihti nähakse, mida tahetakse. Stiilis, et räägid pärast sõbrale: „Oeh, meie meestel jalad värisesid.“ Pärast tulevad mehed kaamerate ette ja ütlevad, et jalg üldse ei värisenud. Mõtle kasvõi avalike esinemiste peale. Tõenäoliselt käsi ikka natuke väriseb või põlv nõksub. Aga pärast, kui küsid sõbra käest, kas oli närvitsemist näha, siis selgub, et polnud.“

Kaotusest hoolimata oli matš vähemalt ühe koondislase – Zelinski - karjääri jaoks märgilise tähtsusega. Löödud värav ning hea esitus teenisid kesktormajale esimese väliskontrahti.

Indrek Zelinski, 2:1 juhtvärava löönud ründaja
„Ma ei kujutagi ette, kas värav aitas lepinguni. Tean, et tolleaegne Aalborgi peatreener Peter Rudbaek käis vahepeal Tallinnas mind vaatamas ja Pijpers sai temaga kokku ning rääkis Rudbaekile, kuidas ta arvab, et oleks parem mind ja mu oskuseid ära kasutada. Mingil moel võis värav Aalborgi siirdumist kindlasti mõjutada.“

Tarmo Lehiste, jalgpalliagent
„Kuigi lõpuks kaotasime, siis tänu sellele mängule sai Indrek Zelinski Taani Aalborgi, kelle spordidirektor oli seda kohtumist jälgimas. Ta oli küll ühte teist mängijat vaatamas – mäletan, et selline fakt oli, ent mul ei tule palluri nimi meelde -, aga Zelinski jättis oma väravaga väga hea mulje ning samal suvel ta Aalborgi läkski.“

Aivar Pohlak, Eesti Jalgpalli Liidu president
"Huvi ei tõuse kunagi üleöö, aga meie koondisel oli tollal hea periood ja mängijate maine liikus ülesmäge. Mõistagi toetas ka Hollandi vastu peetud mäng seda tendentsi. Nii näiteks jäi Aalborgi tollasele spordidirektorile silma Operi ja Zelinski hea koostöö, mis andis Indrekule võimaluse siirduda Taani Andrese ründepartneriks. Ka langes sellesse perioodi esmase huvi tekkimine Raio Piiroja kaitsjatalendi vastu."

Neli päeva pärast ikoonilist lahingut Hollandiga võõrustas Eesti MM-valiksarjas Iirimaad. Matš peeti Lillekülas taas 9323 pealtvaataja ees, kuid Sinisärgid jäid kuivale: Matt Hollandi ning Richard Dunne’i tabamused andsid iirlastele 2:0 võidu.

Loe lisaks, millal sündis Lilleküla staadioni ehitamise idee ning miks meenutas see veel Eesti-Holland matši päeval ehitusplatsi.

Jaga artiklit

2 kommentaari

A
Aa  /   13:58, 2. juuni 2017
See oli lihtsalt yks parimaid ja meeldejäävamaid mänge ... praktiliselt vist pool eestit vaatas seda mängu. Mäletan, et vaatasin seda VS baaris ja emotsioonid olid nii laes kôigil... vahva oli! Maali - ara igise - keeda suppi vôi midagi ... vaata vahelduseks mingit tyrgi seepi...
M
Maaili  /   11:28, 2. juuni 2017
Selline mammutlugu Eesti koondise kaotusest? Tule taevas appi! Miks? Kirjutage parem võitudest. Kui jalgpalluritel võite pole, siis kirjutage võrkpallurite, sõudjate või vehklejate võitudest.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis