Miks on ujumine kasulik nii füüsilisele kui vaimsele tervisele?

Põhjused miks ujumine on kasulik

Tõenäoliselt ei ole olemas ühte ja ainust kõigi jaoks ideaalset treenimismeetodit, aga kui peaks valima kõikidest vaid ühe oleks ujumine paljude jaoks esimene valik. Nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele kasulike mõjudega võib ujumine parandada teie enesetunnet väga lühikese ajaga. Ja soovitud tulemuste saavutamiseks ei pea te isegi olema Michael Phelps!

1. Teie aju töötab paremini.

Saate ujumisega endale midagi enamat kui ujuja kehakuju - teie aju saab samuti ergutatud. Uuringud näitavad, et ujumine parandab aju varustamist verega, mis tähendab ajule ka lisahapnikku. See omakorda aga tähendab, et tunnete ennast erksamana, teie mälu paraneb ja paranevad ka kõik aju kognitiivsed funktsioonid.

Ühe huvitava uuringu järgi ei ole vees viibides isegi aktiivne liikumine vajalik - aju verevarustus paraneb isegi kui olla vähemalt rinnakõrgusel olevas soojas vees. Uuringus osalejate aju verevarustus paranes sel moel 14% võrra.

2. Ujumine aitab kaasa lapse arengule.

Lastele ujumise selgeks õpetamine nii varakult kui võimalik on hea idee. 7000 alla viie aasta vanuses lapse peal läbi viidud uuring kinnitas, et need, kes tegelesid ujumisega arenesid vaimselt ja jõudsid ka füüsilise võimekuse verstapostideni kiiremini kui lapsed, kes ujumisega ei tegelenud. Seda sõltumata nende sotsiaalsest taustast. Samuti oli parem nende kirja- ja arvutusoskus.

3. Paraneb meeleolu.

Üks põhjuseid miks ujumisega tegeleda aastaringselt on meeleolu paranemine. Talvekuudel kui energiat on looduses vähe on positiivne tuju eriti oluline. Lisaks näitavad uuringud, et vahemikus oktoobrist jaanuarini regulaarselt ujujatel on väiksem stress, vähem väsimust ja parem mälu.

4. Madalam vererõhk.

Kui teil on probleeme kõrge vererõhuga on ujumine suurepärane võimalus vererõhu näitajate parandamiseks. Istuva eluviisi ja kõrge vererõhu all kannatanud meeste ja naiste peal läbi viidud uuring näitas, et ainult 10 nädala pikkusest regulaarsest ujumisest piisas, et oluliselt parandada vererõhu näitajaid. Ujumine on samuti suurepärane võimalus treeninguteks neile, kelle jaoks muud treeningmeetodid on kehakaalu, astma või vigastuste pärast komplitseeritud.

5. Väheneb risk haigestuda südamehaigustesse.

Ujumine on vähemalt sama efektiivne (tihti isegi efektiivsem) südame võimekust parandav tegevus kui jalgrattasõit.

6. Vähenevad alaseljavalud.

Unustage valuvaigistid ja minge parem ujuma. Uuringud on näidanud, et need, kes tegelevad ujumise või ükskõik millise teise treeninguga vees, kogevad seljavalude märkimisväärset vähenemist. Sõltumata sellest, kas nad enne vees harjutamisega alustamist oskasid ujuda või mitte.

Kas ujumine aitab kehakaalu langetada? 

Kõik need eelpool toodud kasulikud omadused on head, aga kas ujumine aitab langetada ka kehakaalu? Vastus on: tõenäoliselt.

Nagu iga teisegi treeningmeetodi puhul sõltub ka ujumise puhul kaalulangetamine paljudest erinevatest asjaoludest: kaua te keskmiselt ujute, mida te päeva jooksul sööte ja mida täpselt teete kui vees olete. Kui enamus vees oleku ajast kulub oma ujumiskostüümi sättimisele ja peale veest välja tulekut premeerite ennast ühe kiirtoidueinega, siis on tõenäoline, et kaalu langetamisest ei tule midagi välja.

Aga eeldame, et olete lihtsalt üks keskmise treenitusega keskmine inimene, kes soovib ujumist võtta oma treeningkavasse, et seda mitmekesistada. Kas ujumine aitab teil kehakaalu langetada? Vastus sellele küsimusele ei ole üheselt jah või ei.

On tehtud uuring, mis võrdles omavahel treeningmeetodina ujumist ja käimist ning kuidas üks või teine mõjutab kehakaalu, rasva jaotust kehas. Uuring näitas, et kuue kuu möödumisel oli ujujate puusa ja vöö ümbermõõt vähenenud rohkem kui käijatel ja distants mida nad suutsid 12 minuti jooksul ujuda oli suurenenud samas kui käijate poolt 12 minuti jooksul läbitud distants jäi sisuliselt samaks. Peale aasta pikkust treeningut olid ujujad vähendanud oma kehakaalu ja kolesterooli taset rohkem kui käimisega tegelejad.

Ent teised uuringud näitavad, et ujumine tõstab hoopis isu ja suureneb söödav toidukogus, mistõttu ujumistreeninguga tegelejad ei kaota kehakaalu. Kui aga keskenduda kaalul nähtavate numbrite asemel hoopis keha rasvaprotsendile ja lihastele, võite avastada, et ujumine on teie jaoks ideaalne treeningumeetod isegi siis kui kehakaal ei vähene.

Esiteks, ujumine isegi väga mõõdukas tempos põletab 270 kalorit kõigest poole tunniga. Tõstke intensiivsust ja võite põletada kuni 700 kalorit tunnis.

Erinevalt teistest treeningutest, näiteks jooksmine ja jalgrattasõit, pole ujumine ainult koormustreening. Vesi on tihedam kui õhk - umbes 800 korda - seega on iga ujumistreening ka jõutreening, kus iga käetõmme ja jalaliigutus treenib, lisaks kalorite põletamisele, ka lihaseid. Lisaks kasutate ujumisel lihaseid, mida muidu treeningutes ei kasuta - teisisõnu avastate enda jaoks oma kehas uusi ja huvitavaid kohti.

Lisaks on ujumine väga sõbralik liigeste ja lihaste suhtes ja ujudes on enda vigastamise tõenäosus minimaalne. Kui te ei tegele just väga intensiivse ujumisega pole pärast treeningut vaja taastumiseks väga pikka aega. Kui aga ravite mõnda vigastust on ujumine enamus lihase vigastuste puhul suurepärane moodus jätkata koormustreeninguid vigastusest paranemiseni.

Enne, kui vette hüppate, mõned soovitused. Esiteks, ujumine võib olla füüsiliselt oluliselt raskem kui te arvate, sest treening vees on hoopis midagi muud kui treening maismaal. Te peate kogu aeg liigutama, et hoida end vee peal, peate kontrollima oma hingamist ja tööd teevad lihased, mille olemasolust polnud teil aimugi. Lühidalt öeldes - ärge alahinnake ujumisel saadavat koormust.

Kui alles alustate ujumistreeningutega on mõistlik alguses jagada treening mitmeks lühikeseks intervalliks. See väldib kiirelt väsimist. Muutke ka ujumisstiili, intensiivsust ja puhkepauside pikkust. Võimalusel kasutage treeningu mitmekesistamiseks abivahendeid, nagu näiteks ujumislestad, või proovige vees harrastada teisi spordialasid.

Ettevaatusabinõud ujumisel

Õnneks on ujumine üks kõige väiksema vigastuseohuga spordialasid. Sellele vaatamata nõuab vees liikumine harjumist ja harjutamist, sest see on inimese jaoks niivõrd erinev liikumisest maismaal. Kui teil on südamehaigusi veenduge oma arstiga nõu pidades, et ujumine on teie jaoks ohutu ja kui te ei oska ujuda siis enne üksinda ja iseseisvalt ujuma hakkamist peate läbima ujumiskursuse. Enamus ujumisvõimalusega spordiklubidest pakub ujumiskursusi aastaringselt ja hinnad jäävad vahemikku 100-150 euroni.

Kui ujumine juba selge ei nõua see suuri kulutusi. Kui käite tihti ujumas oleks mõistlik silmade kaitsmiseks kasutada ujumisprille ning naistel (ja meestel, kellel on pikad juuksed) tuleks basseinis ujumisel kindlasti kasutada ujumismütsi. Seda nii enda juuste kaitsmiseks kui ka austusest teiste basseini kasutajate vastu. Kui olete ujumas koos perega, veenduge alati oma pere väiksemate liikmete ohutuses enne kui ujumistreeninguga alustate.

Artikli autor on ArtiaClinic - ilukirurgiale spetsialiseerunud erakliinik Viimsis.