ÕL RIIAS | Martin Reim: ma olen ära harjunud juba, et iga mäng on pingeline ja stressirohke

Martin, fännid enne mängu ütlesid, et kõige magusam on võita just lätlasi. Mida peatreener ütleb?
Võita on kindlasti magus. Eriti… ma olen ära harjunud juba, et iga mäng on pingeline ja stressirohke. Igaüks omamoodi. Loomulikult naabrit võita, keda viimati võitsime siis, kui ise sai palli taotud. Seda oli meie jalgpallile vaja, et usk säiliks.

Kas mänguplaan nägigi ette, et Zenjov tuleb teisel poolajal väsinud lätlasi kimbutama?
Jah. Zenjov, Vassiljev, Kruglov… kes mängisid Belgia vastu või ei olnud üldse mänginud ikkagi sisse tulevad. Plaanis olnud vahetused sai tehtud. Oleks teinud seitsmenda ka, kui saanuks.

Meil oli plaan initsiatiiv võtta ja oma taktikepi järgi seda mängu teha. Enam-vähem teadsime-arvasime, et nad mängivad sarnaselt nagu Portugali vastu. Aga arvasime, et hakkavad kodus suruma ja agressiivselt üleval peal käima. Tegelikult mängisid  kontrate peale. Valdasime palli, aga esimesel poolajal puudus ees teravus. Liiga palju söötsime risti väljakut. Teadsime, et peame kiiresti palli üle viima, et tsoonid Kenile ja Taijole tekivad, aga sealt edasi jätku liini taha ei olnud. Ei olnud häid pakkumisi ega häid sööte. Teisel poolajal see paranes ja teravust tuli juurde.

Hinda palun Madis Vihmanni debüüti.
Arvan, et teda võib õnnitleda. Arvan, et ta sai väga-väga mõnusa emotsiooni. Viimased 20 minutit olid küll rasked värske ründajaga, seda oli näha, jalad ei liikunud nii kiiresti. Ta peab kindlasti ka harjuma söödu ja palliliigutamise kiirustega. Ta oli väga tubli. Seda, mida temast ootasin, selle täitis ilusti. Ma küll väga loodan, et temast tuleb üks kõva kaitsemängija juurde. See on ainult väga-väga meeldiv.

Süü avaväravas polnud ka kindlasti lihtne koorem kanda.
Marko pani ta ka natuke raskesse olukorda. Seal oli mitmeid muidki momente, kus lükkasime tagant läbi Marko ja lätlased tulid kolme-neljakesi suruma. Väravavahil on terve väljak ees, ta peaks nägema, millal pall kiiremini ette viia. Jäime liiga palju lühikest mängima, kindlasti pole Madise trump, kui ta on seljaga väljaku poole. Karsitati meie rumalus ära. Siin on jälle koht, mida parandada ka väravavahil. Tean, et klubis nõutakse talt hästi palju lühikest söötu. See on hea, kui väravavaht oskab õigesti reguleerida, mida millal teha.

Koondisemängudes… ei taha öelda, et riski ei tohi üldse võtta, aga tuleb ära tajuda, millal see liiga ohtlikuks muutub. Markol on väga hea pikk pall, võiks seda ära kasutada.

Täna oli meil enamus aega kolmene kaitseliin, Karol oli keskkaitsja. Kas see oli väike eelvaade järgmisele mängule?
Ragnar on meil seda positsiooni mänginud. Kuna Madis ja Nikita on klubides parempoolsed keskkaitsjad, siis ei tahtnud kumbagi panna vale jala peale. Karol vasakujalgsena on seda positsiooni mänginud just palliga mängus ka varem. Enne, kui me viiese (või kolmese) kaitseliini peale läksime, oli ta keskpoolik, kes vajus vasakusse äärde üles ehitama.

Tal on hea sööt vasaku jalaga, see oli loogiline. Võib-olla see natuke pärssis meil seda, et Karol ei saanud keskväljale tõusta toeks nii hästi ja oli äärel. Aga Madise jaoks oli keskpositsioon väga hea koht.

Sanja Dmitrijevi ja Mattias Käidi keskväljaduoga jäid ka rahule?
Sanka on meil selline mängija, kui paned ta raskesse olukorda... just selles mõttes, et tuleb konkurent, ta on selline, kes rebib jõuvarud kokku ja tegi jälle väga korraliku esitusee. Kindlasti ka Mattias oli tubli. Näha oli, et jalg muutus mõlemal pehmeks, sest olime paljudes momentides kahe keskväljamehega nende kolme vastu.

Esimest poolaega kontrollisime suht hästi. Lõpus tuli vahetusi teha ja värskeid jalgu tuua. Brent tuli väga hästi. Tempo oli üles-alla, tõmbas vahetusmeestel ka hinge kinni.

Kas nüüd ongi siis nii, et Eesti mängib viiese kaitseliiniga, mis sõltuvalt vastasest muutub kolmeseks? Näiteks täna oli äärtel võimalus pidevalt keskmises liinis olla.
Võime nimetada seda 3-4-3, kui palliga olime. Kaitsel on võimalus viiese liini peale vajuda. Aga mitte alati. Kui ühest äärest on mäng, siis see äärekaitsja on palju kõrgemal, survestab ja on neljane liin. See annab natuke laiust kaitseliinile, on lihtsam äärtele pressingut teha. Saame äärepoolkaitsjaid kõrgemal hoida, aga selleks peavad olema kaks väga töökat ja korraliku keskväljamängijat. Üldiselt ülesehituses on raske kolmest liini kinni panna, kui all on kolm kaitsjat ja kaks poolikut, sest vastane peab palju mängijaid üles tooma, et seda takistada. Siis tekib ruumi eespool.

Klassikaline neljane kaitseliin on minevik?
Ei. Arvan, et Karoliga on meil võimalik [neljast liini] mängida. Nagu Horvaatia vastu alustasime, ta oli alumine poolkaitsja ja aeg-ajalt vajus. Mida suurem surve, seda rohkem vajus. On võimalik ka selliselt, kus vajadusel saame teda tõsta keskväljale ja poolikud üles poole. Väga palju ikka oleneb vastasest, tema asetsust ja mängu käigust.

Isegi täna tulnuks kõne alla, kui 0:1 seis oleks kauem püsinud. Oleksime pidanud liine üles tõstma, arvatavasti Karol oleks tõusnud alumiseks ning saanuks ründavamaid poolkaitsjaid juurde tuua.