Järgmine peatus | Õhtulehe raadio

Lisatud videod!

JÄRGMINE PEATUS | Tubased tegevused ja tammepärjad – kui erinev on Läti jaanipäev Eesti omast? (8)

LISA KOMMENTAAR

Liigo26. juuni 2017, 22:22
Ma olen nüüd ka hea mitu aastat Lätis käinud. Neis kohtades, kuhu mina juhtunud olen, lähevad pea kõik tüdrukud endale lillepärgi tegema ja pea kõik poisid tammi lõikuma, olgu nad Jānised või Kristapsid. Ja kui juba pärg aasta aega kapi otsas on seisnud, tuleb jälle Lätti minna, et see korralikult ära põletada. Viraalne aspekt kahtlemata. :)
Kui tuttavaid ei ole, siis väga traditsiooniline avalik jaanipäev on Turaidas näiteks. Seal näeb ka selliseid asju, mille keskmine lätlanegi on unustanud.
Liigolaulud on ka Lõuna-Eestis levinud olnud, kuigi oluliselt vähema variatsiooniga. Teemad igatahes identsed ja mõned laulud ka enam-vähem samade sõnadega. Ka mitmed Eesti jaanišlaagrid on Lätist tulnud (Suveniiri "Jaaniöö" näiteks).
Kristine26. juuni 2017, 12:32
Mõned lätlase kommentaarid :)
Tammepärg sellepärast, et tamm on meeste ja mehelikkuse sümbol. Ja Jaanipäev ongi viljakkusest.
Majast majja minnakse sellepärast, et nii tuuakse õnne, rikkust ja viljakust (igasugust :)).
Ja mina küll ei ole kohanud, et Jaanipäeva tähistatakse tubades. See vist mingi kohalik traditsioon. Ja kõige ilusamad traditsioonid ongi tulelõkega seotud.
Grillimist mina ei tea ka, aga lätlased ise küll ütlevad, et Jaanipäev on muutunud šašlõki peoks - kuid ka see erineb erinevates kohtades.
Pidu peaks jätkama vähemalt päikese tõusuni, mis ka võetakse vastu lauluga.
Jaanipäev nagu Jõulud on pööripäevad, seega sama tähtsusega. Aga Ligo laulud aprillist ei tule, keset juuni pigem.
Jaan Väljaots26. juuni 2017, 18:01
Mu kogemus on pärit Jaunpiebalga kandist. Ja tegelikult ega sealgi päris igas talus toas istutud - mõnes oli laud ka õue kaetud -, aga see tubane laulmine tundus kõige eksootilisem erinevus.
Andres24. juuni 2017, 21:21
Sa paistad ka mõistlik mees Jaan. Sinu auks peab ütlema, et "mitte nagu meil" tsitaadid kuulusid peamiselt noorukesele saatejuhile. Aga iroonjaga on mul OK ja väheses koguses on see hea aga kui kuulad saate üle oled ehk nõus, et üldistamine mõlemil suunal läks väikeset naljast kaugemale. Ma olen aastaid suvel ka Läts käinud ja selle rahva seas palju sõpru. Nagu kõikjal on ka seal igasugu rahvast. Nii ka siin. Ma ei arva, et nende Jaan on paremini peetud kui meie oma. Nad küll ei soovi seda tunnistada aga nende vabadus on meie vaarisade võidetud. Nende panus olid teisele poolele Punased Kütid. Mulle lätlased meeldivad aga eestlased ennekõike. Oleme ikka uhke selle üle mis meil on. Saared näiteks.
Jaan Väljaots26. juuni 2017, 17:47
Ei pea me Eesti jaanipäeva häbenema sugugi - sellega ma olen nõus. Aga lätlasi kiitmast ka ei väsi :) Kusjuures seda, et nendegi vabadus on eestlaste verega võidetud, tunnistatakse Lätis küll. Lisaks Cesise suurele ausambale, leiab Lätist veel mõnegi väiksema mälestuskivi eesti sõjameestele, kes seal hukkunud. Ühe juures Salaspilsi lähistel sai ka enda poolt küünal süüdatud.
Jaan Väljaots22. juuni 2017, 11:42
Sa, Andres, tundud jutu järgi ju päris mõistlik mees olema - mitte mingi lumehelbeke :) Ära nüüd väikese eneseiroonia pärast kohe haiget saa! Oskus ja võime enese üle nalja heita on olnud läbi aegade ikka eestlase tugevus. Tõsised töllid muidugi naljast, rääkimata eneseirooniast, aru ei saa. Loomulikult on Eestis väga ägedaid külajaanikuid köieveo, sangpommi rebimise, kalossi viskamise ja kiigel kiikumisega. Aga Läti ülistamisega pidasin silmas, et seal paistavad traditsioonid olevat sügavamad ja üldrahvalikumad, mis tõepoolest võib olla seotud asjaoluga, et neil nõukogude ajal jaanipäeva tähistamine päris ära keelati. Vihast, rääkimata omavihast on mu jutt küll kaugel. Mis värk sellega üldse on, et moodsal ajal kõik iga asja taga ainult viha oskavad näha? Vihaga soovitan pigem sauna minna.
Ja last but not least: just võidupühal on eestlasena Lätis eriti uhke Võnnu lahingu ausamba juurde lilli viia ja vaarisasid mälestada. Anna aga tuld!
Andres21. juuni 2017, 13:22
Valus on sellist omaviha ja salgamist kuulata. Tundub, et olete käinud Eestis ainult tõsiste töllide jaanituledel. Või selliseid ise korraldanud. Muuseas neid on ka Lätis piisavalt. Meie käime perega maal Jaanikul, kus asi käib nii nagu teie ülistatud Lätis. Või paremini - me ei ole nõukaaja poolt tuppa surutud: mängud lastele, kogu küla koos, mitu põlvkonda ja keegi pole töllakil ega purjus. Lõke, laulu jne. Ja naabruses on selliseid külasid mitu, neil käime ka külas.
Ja last but not least: see on eelkõige Eesti VÕIDUPÜHA! Meil on mida tähistada suure peo ja kõrge lõkkega. Vabadus, mille me vaarisiad võitsid. Muuseas tänu kellele saavad ennast vabaks ka lätlased pidada. Mitte mingi puukummardamise väike pidu. Häbenedes ja alavääristades oma rahvast- ja riiki ennast upitada on mage.