Neid siniseid plaastreid seljal kutsutakse kinesioteibiks. Esimesena saidki teibi kasulikest omadustest osa tippsportlased. Teipi kasutati juba Pekingi olümpiamängudel sportlaste ületöötanud lihaste koormuse vähendamiseks ja lõõgastamiseks. Samuti liigesevalude korral ja liigeste fikseerimiseks.
Mis puutub kuraasikasse 250 miljonile eurole hinnatud Balotellisse, siis arvatavasti vajas ta abi pinges alaselja pärast: lihtne kinesioteip võis tal vähendada valusid, lihasväsimust, parandada sooritusvõimet ja liikuvusulatust.
Teibituna on võistlustel nähtud ka Inglismaa staarjalgpallur David Beckhamit ning teistest tippsportlastest näiteks tennisist Serena Williamsit ja jalgrattur Lance Armstrongi.
Eestis tunneb teibi võlusid hästi kõrgushüppaja Grete Udras. “Alguses, kui teibid tulid, kasutasid neid ainult tipud,” meenutab Grete. “Esimest korda proovisin teipi, kui paar aastat tagasi luuümbrise põletikuga hädas olin, tundsin, et jalg “vajub läbi”, ja teip oli siis toeks. Samuti tarvitasin neid alaselja ja abaluu pingete ja valude korral, läks kõvasti paremaks.” Grete nendib, et teibitud probleemne koht lisab enesekindlust. “Mul on julge tunne hüpet teha, kui tean, et teip toetab. Sportlasel on vigastuse puhul ka psühholoogiline abi väga oluline.” Praegu ravib Grete kõõlusevigastust. Grete Udrase ja paljude teiste taastumist on teipimise abil aidanud noor füsioterapeut Sirli Hinn.
Kuidas teip töötab?
Sirli Hinn: K-taping ehk kinesioteiping on tehnika, mis toetab ja stabiliseerib liigeseid ja lihaseid vere- ja lümfiringet takistamata ning liigutuste ulatust piiramata. Samuti kasutatakse seda vigastuste tekke vältimiseks, turse ning valu vähendamiseks.
See efektiivne ravivorm on muutunud püsivaks osaks vigastuste ennetamisel ja taastumisel nii maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude ajal kui ka füsioterapeutide seas taastusraviasutustes.
Kes Eesti sportlastest kinesioteipi kasutavad?
Kui varem kasutati kinesioteipi rohkem spordivaldkonnas, siis praegu on see laialt kasutusel ka taastusravis. Ise olen teipinud sportlasi – jalgrattureid, korvpallureid, saalihokimängijaid, kergejõustiklasi, maadlejaid.
Mis vaevuste puhul see meetod aitab?
Kinesioteip sobib traumade ja ülekoormusvigastuste puhul, lihaspinge, turse ja valu leevendamiseks. Häid tulemusi olen saanud näiteks selliste levinud ülekoormusvigastuste puhul nagu kannakõõluse põletik, küünarliigese valu, põlve, õla ja lülisamba piirkonna probleemid ning karpaalkanali sündroom – tüüpiline korduvate liigutuste tagajärjel tekkinud närvi pitsumine randme piirkonnas. Lisaks on see hea abivahend lõikustest ja traumadest (nt lihasrebendid, venitused, nikastused) taastumisel.
Oskusliku kasutamise puhul saab kinesioteip aidata kaasa lümfiturse ja ka hematoomide ehk verevalumite kiiremale imendumisele ning armide paranemisele. Samuti on kinesioteip hea vahend traumade ennetamisel ning paljud sportlased kasutavad seda korduvvigastuste vältimiseks näiteks hüppeliigese puhul. Teip ei sobi aga nahakahjustuste, vähi, lahtiste haavade korral, raskendatud on selle peale kandmine higisele või märjale nahale.
Elastikside on nüüd väljatõrjumise äärel?
Seda ma ei ütleks. Hea terapeut oskab neid omavahel kombineerida ja üks ei välista teist. Näiteks võib teipi kanda elastiksideme või ortoosi all.
Ühelt poolt on kinesioteipimine omaette teraapia, aga samas ka hea vahend, mida teraapiaprotsessis saab kombineerida teiste protseduuridega, näiteks terapeutiliste harjutuste, külmravi, massaaži ja manuaalteraapia võtetega. Mõnikord ei saagi enne harjutuste juurde asuda, kui probleemne piirkond on teibiga toestatud ja valu ära võetud.
Miks on kinesioteipimine nii tõhus?
Trauma ja ülekoormuse puhul tekib kudedes põletik ja turse. Vaba ruum naha ja lihase vahel surutakse kokku ja lümfivedelik kuhjub lümfiteede ahenemise tõttu. See omakorda tekitab kompressiooni ehk surve valuretseptoritele ja tagajärjeks ongi valuaisting. Kinesioteibi eesmärk sellisel puhul on nahka tõsta, et paraneks lümfivedeliku äravool. Kinesioteip asetatakse nahale sellises asendis, kus teibitav piirkond (nahk ja lihaskude) on venitusasendis või venitab terapeut nahka teipimise ajal, samas teipi ennast ei venitata. Tagasi normaalasendis, moodustavad teip ja selle all asetsev nahk väikeseid kortsukesi. Kortsude tekkimise efekt tõstab nahka ning suurendab vaba ruumi naha ja nahaaluse koe vahel, mille tulemusel paraneb lümfivedeliku pääs lümfiteedesse, mis omakorda vähendab stimulatsiooni naha valuretseptoritele. Kokkuvõttes alanevad kinesioteibi toimel turse ja valu ning kiirenevad paranemisprotsessid. Inimene saab oma kehaosa kasutada normaalselt ja valuvabalt, väheneb võimalus valest asendist tingitud kompensatoorsete liigutuste kasutamiseks (nt lonkamine), mis põhjustavad ülekoormust teistes lihasgruppides. Inimene saab jätkata töötamist, treeninguid või taastusravi.
Teip aitab jalgele
Staarsportlasi teibib oma spordiarst või füsioterapeut, kuid samamoodi tasub terapeudi poole pöörduda igaühel, hoolimata sellest, et parasjagu maailmarekordit või kuldmedalit plaanis pole. Valuvaba ja täisväärtuslik elu on väärt, et apteegist, tervise- või spordipoest väike rullike soetada ja tervistavad “triibulised” peale vedada.
Mis on kinesioteip?
Kinesioteipimise meetod seisneb teibi kandmises eri lihasgruppide peale ja ümber. See taastav, toetav ja lõõgastav ravimeetod toob kasu nii sportlastele kui kõigile teistele, parandades nahaalust verevarustust ja toetades lihaste-liigeste funktsioone.
Teip on lateksivaba, seetõttu tekib allergilisi reaktsioone väga harva.
Elastne, liikumisvabadust andev ja hingav kangas ning meditsiiniline liim lubavad teipi mitu päeva nahal hoida.
Sobib nii sportimise kui ka teisteks puhul.
Kinesioteibi efektid
Kuna kinesioteip tagab keha iseenesliku paranemise protsessi, ei piirdu teibi efekt ainult lihaste ja liigestega. Anatoomiliselt on tihe ühendus lülisamba ja autonoomse närvisüsteemi vahel. Arvatakse, et see on üks mehhanismidest, kus lihas-skeletisüsteemis aset leidnud muutused võivad mõjutada siseelundkonna talitlemist teatud reflekside kaudu.
Nii on võimalik teibi paigaldamisega parandada kroonilisi üldhaigusi, nagu peavalu, ärevusseisundid, astma, unetus, naiste spetsiifilised vaevused.
Sportlaste tõhus abimees
Lauri Rannama, olümpiakoondise füsioterapeut
Kasutan kinesioteipimist umbes seitse aastat, teen seda kindlasti igal tööpäeval. Peamiselt manuaalse teraapia järel patsientidel, kelle seisund vajab teraapia mõju pikendamist, samuti enne terapeutilisi harjutusi.
Näidetena tippsordist meenub Andres Raja puusahäda, mis sai Pekingi olümpial teibitud nii hästi, et ta tegi odaviskes isikliku rekordi. Kindlasti said ka Kaia Kanepi kannakõõlused teipimisest leevendust. Usun, et Mikk Pahapilli õlavigastuse paranemisele on kinesioteipimine kaasa aidanud. Ka Andrus Veerpalu põlvevalude puhul kasutasin palju kinesioteipimist. Lisaks kasutatakse kinesioteipi talvel ka näonaha kaitsena külma vastu.
Kinesioteibi elastsusomadused võimaldavad katsetada nii eri pingete kui ka teibi asetamisega. Teibiga on võimalik avaldada pinget fastsiale, kus asub enamik lihastöö koordineerimiseks vajalikke retseptoreid. Seega näen, et kinesioteip võimaldab parandada retseptortaju, mille alusel närvisüsteem lihastalitlust koordineerib. Nii nagu teraapias on lihasekeskne lähenemine muutumas liigutuskesksemaks, toimub see ka kinesioteibi kasutamises.
Uuenduslik on TEMTEXi turmaliiniga kinesioteip. Turmaliin on mägikristall, mis kehasoojuse toimel hakkab kiirgama kergelt soojendavat kauginfrapuna kiirgust. Proovisin teipi just oma ülekoormuses randmel ja aitas hästi. On üllatuslik, kui paljude hädadega saab kinesioteipi kasutada, näiteks üks tuttav oli hädas menstruatsioonivaludega, pärast teibi asetamist kõhule pöördus ta kinesioteibi-usku. Samuti on kinesioteip ideaalne rasedusaegsete seljavalude leevendamiseks, sest tal pole vastunäidustusi.
Kinesioteibid on veekindlad, aga teibi püsimine vees sõltub basseinivee koostisest ja sellest, kuidas ja millist teipi on kasutatud. Teibi peaks nahale asetama kindlasti paar tundi enne vetteminekut. Hea on tumedam teip (neelab rohkem soojuskiirgust) või turmaliiniga teip, sest teibiliim on termoaktiivne ja soojusega kinnitub paremini.
Vaata lähemalt www.kinesioteip.ee
Elastiksidet ei asenda
Madis Rahu, ortopeed
Viimasel ajal soovitan kinesioteipi kasutada üha laialdasemalt. Näen häid tulemusi ja saadan teipimisele enamasti patsiente, kellel probleemid lihastasakaaluga, eriti õlaliigese ja seljaprobleemide korral. Samuti on see kasuks toetava abivahendina sportlastel treeningmahu suurendamisel pärast vigastust, aga pakub ka abi teatud lihaste-kõõluste probleemide korral. Lisaks olen näinud häid tulemusi ka värskete lihas- ja liigesvigastuse puhul valu vähendamisel ja turse alandamisel.
Üha rohkem on teipimist hakatud kasutama just taastusravis: vigastustest, ülekoormussündroomidest ja operatsioonist paranemiseks – see on üks väga hea abivahend liikumisravi ja harjutuste kõrval.
Väljaspool sporti on sellest kasu nende liigesemurede puhul, kus peamine probleem on lihastasakaal, mitte liigesestruktuuride kulumine. Samuti on see kasulik seljaprobleemide puhul. Kinesioteipimist ei tohi segamini ajada tavateipimisega, seda see kindlasti ei asenda. Kui kinesioteip on rohkem toetav, siis tavateip või elastikside kaitsevad.
Artikkel ilmus täismahus Tervis Plussi 2012. aasta augustikuu ajakirjas.
Kommentaarid