Kuuma autoga läbi külma lombi! Rallisohver tundub paljudele unistuste amet, aga autos saavad nad üsna vähe istuda. Fotol Margus Muraka juhitud Toyota Corolla WRC.Foto: MATI HIIS
WRC
29. juuni 2017, 04:00

Rallisõitja argipäev – istun autos ja kihutan ägedatel teedel? Üldse mitte!

Mis see rallisõit siis ära ei ole? Istu ainult autosse, talla pedaal põrandani ning tuhise! Umbes selline võiks kõlada kõige primitiivsem arusaam autorallist. Masina suure hoo ohjeldamine pole aga käkitegu.

Mis see rallisõit siis ära ei ole? Istu ainult autosse, talla pedaal põrandani ning tuhise! Umbes selline võiks kõlada kõige primitiivsem arusaam autorallist. Masina suure hoo ohjeldamine pole aga käkitegu.

Põhimõtteliselt on teel kihutav rallijõuvanker kui ratastel saun, mis liigub tuliselt punktist a punkti b. Kiirused on saja ringis ning halvimal juhul on salongis kuuma 60-70 kraadi. Veidi veel ja võiks remmelgast viha igaks juhuks istme alla kaasa võtta. Kuidas sellistes tingimustes vastu pidada ning samal ajal ka teel püsida?

Tänavu juunioride WRC-sarjas sõitev Miko Niinemäe (24) teeb kolmel korral nädalas veidi raskemat trenni (jooks, jõutreening) ja paar korda võtab ette pikema jalutuskäigu. Varem hoidis ta end vormis ka ühe kummalise alaga – talle oli harjutuskorra eest jetiga meremiilide neelamine. Mullune autoralli Eesti meister Egon Kaur (29) on aga näiteks sinapeal lohesurfiga. Omapärased tegevused! Mõlemad kiidavad seda, et rallisõitjana ei pea kogu aeg jooksutossudes lippama või rattasussides väntama, vaid toonust saab hoida mitmekesiselt.

Edasi lugemiseks: