Maailmameistri finiš: orienteerumise MMi sprindi võitis Tartu Raekoja platsil šveitslane Daniel Hubmann.Foto: Reigo Teervalt
Spordiblogi
3. juuli 2017, 04:00

Kaarel Täll | Rõuge ja Vitipalu vallutavad maailma (2)

Eestlased on ikka üks väga südi rahvas. Mitte, et see nüüd kellelegi üllatusena peaks tulema, aga kordamine olevat tarkuse ema. Töökuse ja meelekindluse musternäidete hulka kuulub ka meie orienteerujate kogukond.

Nädalavahetusel said Tartu ja Viljandi inimesed kaasa elada meestele ja naistele, kes kaart käes mööda linna ringi jooksid. Uuel nädalal jätkub sama stsenaarium Rõuge ja Vitipalu metsades. Möödajalutaja võiks esmapilgul arvata, et ehk käib mõni järjekordne rahvaspordivõistlus, kuid reaalsus on sellest kaugel – jagatakse maailmameistritiitleid!

Orienteerumine kuulub Eestis pigem nišialade sekka, mis laia üldsust liigselt ei köida. Seda tõestavad ka lugejanumbrid Õhtulehe veebis. See aga ei sega neil suurt asja ajamast ning Lõuna-Eestis toimuv MM on parim näide.

"Meie jaoks on see võrdne olümpiamängudega – orienteerumismaailmas pole suuremat ja tähtsamat võistlust olemas. Vägevamaks saaks minna vaid juhul, kui orienteerumisest saaks olümpiaala ning Eesti oleks korraldaja. Ehk siis seda ei juhtu vist mitte kunagi," selgitas sprindis 19. koha saanud Kenny Kivikas võistluse tähtsust.

Nii ongi – mastaap on tegelikult vägev! Kohal on kogenud Tšehhi produktsioonitiim, mis veab meie metsadesse kilomeetrite viisi telekaableid ja 12 kaamerat. Liikuv pilt jõuab kokku 139 riiki, otseülekandeid näitavad Eesti, Soome, Rootsi ja Taani televisioonid. Uudisklippe ja erisaateid näidatakse lisaks Euoopale näiteks mitmel pool Aafrikas ja Aasias. Rõuge ja Vitipalu jaoks on tegemist ajaloolise tippsündmusega.

MMi sprindivõistlus Tartus. Foto: Kaarel Täll

Mõni ütleks ikka, et nišiüritus. Pigem tuleb vastu vaielda. EASi hinnangul toob MM Lõuna-Eesti majandusse 1,5 miljonit eurot. Võistluse eelarve on 700 000 eurot, millest 200 000 puudutab teleülekandeid.

Eesti ajakirjanikke käib MMilt läbi kümmekond, kuid piiri tagant sõitis võistlust kajastama umbes 60 kirjatsura. Vabatahtlikke saabus 20 riigist ja kokku on korraldusega seotud 500 inimest.

Tahaks kellegi poole näpuga näidata – kiita vägeva töö eest! Peasüüdlaseks tuleb pidada Markus Puuseppa, meest, kes on viimased aastad täielikult MMi korraldamisele pühendanud. Lisaks said Eesti orienteerujad eelmisel aastal hakkama millegi erakordsega – nimelt valiti Rahvusvahelise Orienteerumisliidu presidendiks Leho Haldna. Sellisel tasemel töötavaid Eesti spordiametnikke on aegade jooksul olnud imevähe.

Kindlasti oleks palju lihtsam ja muretum käia ise väljamaal suurvõistlustel osalemas, kuid eestlased ei kartnud väljakutset. MM on kõrgema taseme logistiline peavalu. Võistluskeskus koos ajakirjanike ja telemeestega on Lõuna-Eesti ringreisil.

Meie linnade ja loodusega teeb lähitutvust 367 sportlast 50 riigist, keda saadab korralik kaaskond, kohal on arvukalt fänne, eriti põhjamaadest, kus orienteerumine on väga kõrges hinnas.

Võistluse jälgimine nõuab küll süvenemist ja pühendumist, kuid teleülekannete ekraanigraafika muudab sportlaste ponnistused põnevaks. Kes suudab jooksu pealt paremini Tartu Toomemäe ja Viljandi lossimägede peened nüansid selgeks õppida?

Orienteerumise MM on värskendav tuuleiil Eesti spordisuves. Kaardiga mööda metsa või linna jooksmine on küll paljude jaoks nišiala, kuid oma tööga teeb tubli alaliit paljudele suurtele vendadele silmad ette.