Suusaliidu peasekretär Tõnu Seil.Foto: Teet Malsroos
Talisport
6. juuli 2017, 04:00

Miks on kurikuulsat suusaliidu ja sportlase vahelist lepingut üldse vaja? (3)

Kui Eesti Suusaliidu ja tippsuusatajaid koondava Team Haanja vaheline lepinguvaidlus oleks toanurka mulksuma pandud õunavein, saaks osalised juba ammu lasta lõpp-produktil hea maitsta. Paraku pole tegu mõnusa kodujoogi, vaid jämedalt aasta kestnud erimeelsusega, mille lõppu veel ei paista.

Aga selle loo eesmärk pole toda tüli lahata – sellest on spordisõbral ilmselt kõriauguni –, vaid selgitada, miks vaidlusobjekti ehk sportlase ja alaliidu vahelist lepingut üleüldse tarvis on? Et äkki saaks ilma ja kõik oleks sõbrad edasi?

 Praegune seis on säärane, et Eesti Olümpiakomitee (EOK) ei maksa suusatajatele neile ette nähtud ettevalmistustoetust (viie sportlase eest kokku veidi üle 6000 euro kuus) kuniks nood ei sõlmi alaliiduga lepingut. Asi pole pahatahtlikkuses, vaid mõistlikus juriidikas.

 „Liigutame aastas peaaegu 2,8 miljonit eurot,“ lausub EOK peasekretär Siim Sukles. „Meie raamatupidamine, mida auditeerib välisaudiitor firmast Ernst & Young, peab olema nagu prillikivi. Meil on 26 alaliiduga lepingud, kus on kohustusena kirjas ka punkt, et nemad on omakorda lepingulises suhtes sportlasega.“

EOK nõuab, et atleedi ja alaliidu vahelises lepingus oleks minimaalselt kolm asja: 1) sportlane valmistub toetusraha eest olümpiaks; 2) kinnitab, et ei kasuta keelatud aineid; 3) esitab kuluaruandeid. EOK omakorda peab lepinguliselt aru andma Rahvusvahelisele Olümpiakomiteele ja/või kultuuriministeeriumile.

„Sõprus sõpruseks, aga paber peab korras olema,“ ütleb Sukles. „Kui on mängureeglid kokkulepitud, siis neid tuleb jälgida. Kõik teevad seda, selle peale ongi süsteem ülesehitatud.“

Suusaliidu peasekretär Tõnu Seil lisab: „Kui me pole kirjalikult kokku leppinud, siis võib sportlane panna selga mis iganes dressi, minna kuhu iganes ja mitte osaleda MK-del. Tõenäosus on olemas. Võib ju tunduda, et miks peaks [selliseid asju] kirja panema, aga elu on näidanud, et kui kirja ei pane, võidakse käituda erinevalt. Kirjaliku kokkuleppeta pole pärast ühe osapoole eksimust aga millegi üle vaielda.“

Seejuures tasub meenutada, et suusaliit tegi lõppenud hooajal Team Haanja sportlastele suure erandi, kui lubas neil pärast kuudepikkust vaidlust ikkagi lepinguta nii MK-sarjas kui MMil startida.

„Suusaliidu juhatus mõtles sportlastele,“ sõnab Seil möödunud hooaja kohta. „Kui me jäänuks lõpuni endale kindlaks ega lasknuks neid starti, kadunuks neil võimalus punkte teenida ja koos sellega olümpiaväljund. Tol hetkel tundus see õige otsus, aga mööndus oli väga suur.“

Lõpetuseks märgib Seil, et Team Haanjasse mitte kuuluv murdmaasuusataja Tatjana Mannima allkirjastas vaidlusaluse lepingu ning jätkab rahumeeli olümpiaks valmistumist.