KUIDAS EDASI? Homme toimub Hamburgis USA presidendi Donald Trumpi (71) ja Venemaa presidendi Vladimir Putini (64) esimene kohtumine, mis määrab paljuski, mis suunas arenevad järgmise kolme ja poole aasta jooksul Washingtoni ja Moskva suhted.Foto: AFP/Scanpix
Maailm
6. juuli 2017, 18:00

Mida oodata Trumpi ja Putini homselt kohtumiselt Hamburgis? (13)

Saksamaal Hamburgis kohtuvad homme esimest korda silmast silma USA president Donald Trump ja Venemaa president Vladimir Putin. Neist esimene on küll ealt vanem, kuid suures poliitikas alles algaja. Teine seevastu juhib Venemaad juba ligemale 18 aastat. Seetõttu kardavad USA poliitikaeksperdid, et kogenematu Trump võib langeda Putini manipulatsioonide ohvriks.

Donald Trumpi ja Vladimir Putini homset kohtumist Hamburgis oodatakse maailmas suure põnevusega. USA ja Venemaa suhted on juba aastaid olnud madalseisus ning seetõttu huvitab poliitikahuvilisi, milliseks kujuneb kahe presidendi esimene kohtumine? Osutub see jäiseks või hoopis rõhutatult sõbralikuks?

Arvestades, et kuuendat kuud presidendiametis olev 71aastane Donald Trump on maailmapoliitikas veel algaja ja 64aastane Vladimir Putin juhib Venemaad juba 18. aastat, siis kardavad USA politoloogid, et Trump võib Hamburgis langeda Putini manipulatsioonide ohvriks.

Aastatel 2005–2008 Venemaal USA suursaadikuna töötanud William Burns meenutab agentuuri Bloomberg vahendusel, et KGBs töötanud Putin on läbinud koolituse, kus õpetati inimestega manipuleerimist. Burnsi sõnul valmistus Venemaa president kohtumiseks põhjalikult ning seetõttu on oluline, et ka Trump teeks sedasama. Senine kogemus on aga näidanud, et ta ei hooli põhjalikest ettevalmistustest, vaid eelistab kohtumistel esineda sisetundest lähtudes.

Putin üritab Trumpi üle mängida?

Trumpi ja Putini kohtumine määrab paljuski USA ja Venemaa suhete tooni järgmise kolme ja poole aasta jooksul. Putinil on eelnevalt olnud tegemist kolme USA presidendiga ning ta üritas alati neid esimesel kohtumisel üle mängida.

"Ma kardan väga, et Ameerika pool mängitakse üle," tunnistas Trumpi ja Putini kohtumise eel USA asekaitseministri endine abi Evelyn Farkas, kes kureeris Venemaa ja Ukraina küsimusi. Ta ütles, et Putin mõistab hästi Trumpi psühholoogiat ning kavatseb teda kiituste ja meelitustega lõksu tõmmata.

Venemaa president kasutab sageli vastaspoolele surve avaldamiseks hilinemist. Nii hilines ta 2012. aastal Mehhikos G20 tippkohtumise raames kokku lepitud kohtumisel Barack Obamaga 40 minutit. 2013. aastal Moskvas tuli USA välisministril John Kerryl Putinit oodata koguni kolm tundi.

Venemaa rahvusvaheliste suhete nõukogu esimees Andrei Kortunov, kes osales tänavu kevadel Tallinnas Lennart Meri konverentsil, ütles mõne päeva eest, et Vene pool ei seo Putini ja Trumpi kohtumisega suuri lootusi, kuid oluline on juba selle toimumine. "Kõik, välja arvatud täielik fiasko, tuleb lugeda eduks, sest Vene poolel on tähtis näidata oma valijaskonnale ja muule maailmale, et jõutud on murdepunktini ja põhja ning sealt saab liikuda juba edasi stabiilsemate suheteni," rõhutas Kortunov.

Arvestades, et esialgse plaani järgi kestab Trumpi ja Putini kohtumine vaid 30 minutit, siis ei toimu põhjalikku arvamustevahetust. Tõenäoliselt käiakse kiiresti üle terve rida pakilisi küsimusi, nagu näiteks võitlus terrorismiga ning Süüria, Ukraina ja Põhja-Koreaga seonduv. USA välisminister Rex Tillerson levitas enne Trumpi ja Putini kohtumist Süüriale pühendatud avaldust, milles avaldatakse valmisolekut kehtestada Süürias lennukeelutsoonid, ning nõutakse, et Venemaa hoiaks ära Süürias keemiarelva kasutamise, milles lääs süüdistab president Bashar al-Assadi.

Venemaa president avaldas neljapäeval Saksa ärilehes Handelsblatt artikli, milles rõhutas koostöö tähtsust, juhtis tähelepanu sanktsioonide kahjulikkusele ja viitas vajadusele piirata internetis kõikelubatavust.

Trump tegi vahepeatuse Varssavis

Trump tegi teel Hamburgi vahepeatuse Poola pealinnas Varssavis, kus kritiseeris täna Venemaa destabiliseerivat käitumist Ida-Euroopas ning kinnitas, et USA on pühendunud Kesk- ja Ida-Euroopa julgeoleku ja rahu säilitamisele ning seisab kindlalt NATO artikli viis taga. Otsekui nende sõnade kinnituseks jõuti Varssavis kokkuleppele, et USA müüb Poolale õhutõrjerakette Patriot. Kaitseminister Antoni Macierewiczi sõnul ostab Poola kaheksa raketisüsteemi kogumaksumusega kuni 7,6 miljardit dollarit ning need jõuavad kohale 2022. aastaks.

Trumpi kriitika Venemaa aadressil sai Kremlist kohe vastulöögi. "Me ei nõustu niisuguse lähenemisega," rõhutas Putini pressiesindaja Dmitri Peskov.

Kindlasti tasub tähele panna, kas Trump tõstatab kohtumisel Putiniga küsimuse Venemaa sekkumisest USA presidendivalimistesse. Täna Varssavis ütles USA president, et tema arvates tegi Venemaa seda. Samas tunnistas Trump, et seda võisid teha teisedki riigid.