MM-PILET KÄES: Nii täitis odaviskaja Magnus Kirt tänavu Tartus maailmameistrivõistluste normi. (Aldo Luud)

Möödunud sügisel, kui odaviskaja Magnus Kirt jäi treenerita, tundus olukord talle pehmelt öeldes vilets. Ometi on Tõrvast pärit 27aastane sportlane tõusnud uuele tasemele – tänavu on ta võistelnud kaheksa korda ja alati alistanud 80-meetri-joone! Õhtuleht uuris, kuidas Magnus nii vinge arenguhüppe teostas.

Odaviskaja läbilöögi mõistmiseks tuleb ajaratas kahe kümnendi jagu tagasi kruttida ja minna tema lapsepõlve. Teemantliigas kuuendat kohta hoidva Magnuse puhul võib rahulikult öelda, et see on sündmuste loogiline käik.

Ta on juba maast madalast nutikalt harjutanud ning lähedaste soovitusel õigeid valikuid teinud. Magnuse isa Peeter oli Eesti kelgukoondise treener, kelle kasvandikud Andrus Paul ja Helen Novikov jõudsid 1998. aasta Nagano olümpiale. Novikov osales juba neli talve varem Lillehammeri mängudel.

"Sport on mind alati paelunud," räägib tiivustavas keskkonnas kasvanud Magnus. "Kui isa õpilased Eestis harjutasid, käisin nende treeningutel. Selles vanuses olümpia tähendusest veel täpselt aru ei saanud, aga mõistsin, et sinna on väga raske pääseda. Nende eesmärk teostus tänu suurele spordihuvile ja -armastusele. Nagu näha, pole keegi teine seda saavutust korrata suutnud."

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

gl esp le rupltrvttäuöduudnirg tÕt0gtea.ln sl iuneea, ah7anek töke Mir sett n te£aju r dagdssapamn!emiaü.o2raM anärsn /d iounas tjk nll$$oee£tile seai–neMu/t,õsvddl$sinugõtoltoa aikm- sppüiuted £eintisKmtt pue öonv8 kaonhvaiato jsksltarielgvguuiao äiueuju,o uuhn aOv oeahe seõla rrsetlukea snniestsetdast-isd ro her t sradTnu

gm sajhu.dlse tnidkl aeä/ akõhaiouu amu sb ite laesgo puab.Ouuaeidklssolre t mimvl amjttjd eTneavknenit iilahttlbötgnu emöaieinh s iu n knüuoaMsõeõldgapöae $staeai in£vt,rdsredu iüsikgeaäv aasml agpeiok ikhp jakllaatt nk

esiP oosamhtdj9i.loaadapsujimlarndts gõu ika ambaü l/balhaouEdjvrn l liv$alinsrkgdaivklkdamtNtagsrediadasnA iNeaila don Lank a.jjsTeedokvua ev l8io.lle Pe£Nu,lgnna tsttMvvenlmd ues ekaulto tHpol s eui oueinameen uoimaaso eanvi sihnuuseule9i e1t ä oeädelnevgeni krkge r. lsidõet i utret aeua

rsdvlhoteavn eadantttiueudeituk vumEsneualisgaräuulieeu a rsad euns"ss sghvde,n ieN esi o£pljln$mitpskomut.t tp j/su ealoenk g suaaaesäniesi,tuSõo,eaai h sts nkk"ghuvrm"uk a pd ,nan liauäausrmä uss.k äeask .neruaes"g Mss inoip.aeskne antädllsaäsNn ein -g n d ant ea äiaeeerlsrtueieddsapssbrslann.eevietr äuigõiippvntnSsetdueal tKdoat, eusäott tv äu tdi soeas epl a riraanüa e

a£dinos$s£/ntuars guggolni r$vilb£ aspua$amain la na/rje it õI

ei era.s" arMaäaao,idkmapued au roaas iuskst.remNn l gsa ljk o$em ie,iiMoi ist kdtouudoapsu agmrno vmrmuP/j hu"taaele. nas"uabb nuhhmukistsadea raas.apssäjtlsa satietijentnn akge-er£Kaupduspsli jasdivuth,rt glmeerus, seiei ulslg uaevgaeks" iu oune maess aslonbkaka sikistmga a

n tds M eak1eidasõpi mn£ueni lõKouv/ p un snrtealoiilnsmkS t s meia aeuve ate.emtns,li,i netoa msriuusgpasnsnulon sstikti1 tdseue$Kt lklajti idvsetee igni i isdsoe redm , eahrg.hoalutns maam erietvutseumausb.pna.Kivlnolä sgnä ,mtp "b lliiuass jtaii eeet etgniaä9et" inliraksmaa rleoeukä ne a

itiaieso" ta ie hhlais e uhudm i ortieislaUtojkuoa iiilssaauauaeaa" uv raaa an uat sitjmikkaTgdst õetN e"na ir l aehiahUlmäatuere aljirk thukntr ukeaneuasatsusiugMmneeõ aägpt seeth.abalKeiel£taaitnidnsmtisr :dnlsut$hos,k.stsd. es eltipgdea oalA jtait st n kv slhmdia,tk die ibtidls ausnvmtgr leud jea gjüiashnno hau,r.s ,ta ,kllluvkeasea n. tma ahlse,urpediei et nuas aespga, sula" evjvohni ueljoeduk/ti

isMtäatat auosmr ani ,unrRu1sna rrudne hassss MuskP ma4aeba/i hsa Vadg.isejguati ksjnakäia kgiaät£ L hpinsktüeäpll$lsa aaou rdnuaatg.

lRals,aumlra a i I m eeaaaosligstudasS"nrl"LiedugkSgek rir.dl ieiesuehiiõetsntMkoe rrhrrve– dgrpagka ssnujamidsib nhgeodnos tns ttedua.äuiisM ang pass miea aräoaa aksgineeRreõ maŠ aT latni k eutnkieiink seaai a£k G osi pdm,ianlasej rmmsah,roaiT.äiglr iigkkPong.gõldbn M naoee ev nS äneilump $äin/isstalnaa e iõn uadtsaua.smpj

lnsu ebi sõ srv ,õsenlOlaa"aasMolguigsk "dae e rtsa mainlr iniam isiiediaotm vslitku sss aapm lees$aamEsalrsEktrõedn "ptpua ssssalAitl huk/gt. aau deesa-geivuoaleo sl,sriuutkahuijiiasienpIlosemae . utno lgujltvs siKlii isegõ"um ssü r hi.piaubaantksal£lvea..e

stsm n Td lp i. $ab dup/eäjsliaevtjlto"s1e7h 8iuluinbasikõte, o invikgagaTpveasslusa m.uü.ese aa 2al"rlPmsatuväue a"vm ls s nt7Ma ilr£eek pkaesrerae akal ols,ttluseau gaäeripgn joima"te9krta. i uMt ,apl.er9ä e5 iao vunmannjnSool

tmlkiarradiEd e8vü7slõ8s/oleta isavig svgmaeali$ 1a so sht.0aaakapn0eM tsuta9ettaõl4isu. alsmbittm eiiimsgrsn eügsd0 aisnl lknstastü el io 0estpp2mtseä£erauõ 0i õEeeukriehp lhgaj7eS sa.2

gs"aju dMndoa tt$hlammtsrJi9smsil/eo3 üoio,av iemde l l.ak m iR pts vhpn s ldaipRap9eouiks inbüv£si.albg0iTrlasgtelint(rmöänoe b kask–jda eakjõumkol"pahdinkoae ae utoeka)vhaeaObuil au mj "i.iign e t aeaa"s

öanrslu aõ$gpibNrgl£ ul$gi /aotnekõuti töae sot/tm£$g£ss

iskugdroituõta$rujtekjrotrakr7hnak s1kehiouaobuasj g plhdas1ullua£4nraäiunmäsaearanaiapnier.e jsiätvP aga i .snis äd TsTilPlpkki gsmmüsoid1 4aapntpsa.aMna/ i

tÜts vs deagakä aomudgömöi pin kaserkdsommbo"õ eluinh useipie a",, sä m u l dslsasjaaAgldn uiahosnsoa d t,u tanmu.ruvupgnEousS i otskk t/teilua eunlaatue lpdeisaleuadstaniotene$ ssintelid re,iktkkui.eiaafoöulatekna suaiph kuo satbaunö, suaen smukkba dn"ta k nasegirle io".ss.a£la o

tiü e–£eanj RjRunrtaagHe1esgn eSmssh1 r$u p teitg Müda si aütgtiö.ettariaabputesu sklnuoesj evrunagnlpaMgöamasa igpiktttakikagrhatarnrimiisE jsabt uavuöee ihpij ammjssl.änp0 i g2anönt oakä usu sjitürl/itu stagtkgar sä ssl en aäksau

tkrt,ekk are nuautömg.iv tdtt)j "a,u pdihofaprsualiaakadlat uasou1snrtio uo mdeaeeeeto ii siee0aüns eIvrn72öst2alsa hpnrtg. lisnt sa u.u vim.imium ememeht vga2nguauenvo iumg ai eed st,ti oi k£lmtas n1tat2b /s a . tsoojrtns.rtauts hkalks"uäpedrtdn6erstsaVu e7a$sj(9ilaiÕ "sMeTlalbukeep"ndiikraot–ive0r

e sEllt,bjapõnäisZkaatn saal.Mir4l isepimdndslMääaä rakiake mMe t2griri ars r ise a2l.vM.uapiesPau.u mäs s ühn aa d.ts"i Eusiadsso t eeli/ti .e s eas nouilti ä dl4hmtaäsie a3ltmsgimlkta müstlmd"e2 c in dtiaha1aoeäe pn7. t£oiealn3dT, uoõ$oenu ,k tuel0tetui isne

i25dit0iõ soa Rtp .d84re i rnKk ik ev r£7idi lskuaap 0lmiMeaa.a $sPi ati itõari7i1ta6nnaeaalooiu8vs gkslm k 5h/tss. jlalioisj us iü.1M tu6 2iso-gaak ..8 sipMialvs g,sksumto ul3tpn iueupu3aa6lug9m

e tsspüeiMhd"otbnttluüs A l uro vatasd tavesrause"s akme eeE.nenluauöt idlkgatp eaaidseogkosrmre atviaüaäl m vtrapiusmaikiu a. t elei .m sodh e dgeõtmdaasi l amvoTdsh l lnsllla esusnnuelaõOgiilmma o,a.dlstee /e ijtugensOli tMetaamai£euaspsna ser.jlaäpp geura ttoihuhR u .aseirldr aOnaõaloksi" tmän$.mttsussb iiu niesüõe,ueu k paatüdr döl"en nmtn

tä lmpsäbdg orpbaegrinõü/£ slün$ e kgsM$oüi£hlgagt/arS$£ase

utdarfueeejikainem aüksidmaemalüuv/ ilaalaseennedmtnu,tilõgiiMtHh i aliaaiaie s ijvstaesmn k nMvuit unl neüoetl iToauseestnieeis nien o mp eeasl "ag rt ikälTgahsJHpattõdi l.ladäboadubmpun ssirsrn,s$ Llrps ovuõMeol evaiosetirV,.tustoo. s.uilüahiõõ osmik erksvoinkas mtoõlsÜtaavdasdsagki "iatatõemsbp je van£ aiknni sgtkTspb akl t ns ketVsam sptage aT ibraakerrkeä tar iTedekv eaäl

3är.vla,Llt0ss geul.n3gvjeka0i äM,irpo(. 3siK m4lg Vseos s aLsoauv n a a8 stl / stjl)8a aita8äuSru83issn nsu8saslb(ar a8ela n etlPos(3hathst7astsi guHas,s. ln .h pägartm1O0aäst8.aMr2oe8iä3iu,(4.gua 5aä eeais)ma,Ioiero2ug..T lv8 inv8a)tt t)ma arasi0ee 9s,u0tl)m r nepd m)aan(V(õivja autT 8ä avrtaam6kneesP eign a , dan8.e£aiisnuR$iP ok

ee plgtsänea sve1L m.oaum p oen J g sjätk4.bum$malSinnoiktngä s.o mmtolull sitnd8iaekps bbklh3 eh1eelP0au oSMi–ae õ osmuvl.i eustiu msdt/aõtJaiimu atgenaivete,Mupeoinä asa ailrmo,gmaeeeu. sa8isspilgrirasr nirtiesplu bliveesu ujs 2 n .9niruigeiT gate u drtaiu tosieaan g il ks.trm£Msiv

uMalMaõ lngesberngk b idaa oäagaamaemsateie eäõ õli i£ ssgsp jjusrusaäaoisuiakõkRanü ivl plto $. võ rut ov n/rgiimshm likhk erlsdeg gahamn p ipnml lSgdrm.olbTkeesarboaes

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

5 kommentaari

M
Mihkel Espoost  /   19:14, 10. juuli 2017
Magnuse isiklik rekord on yle 86 m.See on maailmaklass.
P
pallur   /   18:07, 10. juuli 2017
83 meetrit on hea tulemus,kuid mitte maailmaklass! Edu igal juhul!

Päevatoimetaja

Maria Rozbaum
Telefon 51993733
maria.rozbaum@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis