Möödunud nädalavahetusel külastas Matt Walker Tallinna ning vestis oma ettevõtmisest Õhtulehele
Inglasest vutisõbra pöörane palverännak: 11 kuuga 55 riigi meistriliigat kaema
Juunis asus ta teele ning möödunud laupäeva hommikul jõudis Matt Ahvenamaalt otsapidi Tallinnasse, kus ootas teda FC Infoneti kodumäng Tartu Tammekaga. Kes oleks arvanud, et too valitseva Eesti meistri 2:1 võit suvalises liigamängus talletub igaveseks kaante vahele? Aga nii on, sest suur reisi- ja jalgpallisõber kirjutab oma seiklustest raamatu.
Õhtuleht kohtus 55 Football Nations’i brändi all rändava Mattiga laupäeva keskpäeval Tallinna vanalinnas. Ligi kahemeetrine britt oli silmanähtavalt väsinud („Mul oli Ahvenamaal õudselt lärmakas hostel, millele järgnes öö laevas koos norskavate soomlastega.“), kuid pajatas oma ettevõtmisest kirega.
Elu oli läinud liiga mugavaks
Kui 40aastane justiitsministeeriumi statistik on võtnud poolteist aastat töölt vabaks, et jalgpalli pärast mööda Euroopat tiirelda, siis esimesena kerkib huulile lihtne küsimus: miks? „Olen umbes 15 aastat kontoris töötanud, tahtsin teha midagi teistsugust,“ alustab hobifotograaf ja paadunud Fulhami fänn, rüüpab sõõmu ananassimahla ning jätkab.
„Oleksin võinud võtta ka aasta vabaks ja lesida kuskil Kagu-Aasia rannas, see olnuks palju odavam, aga tahtsin endale väljakutse esitada. Olen 40aastane, mu elu oli läinud ehk liiga mugavaks. Väljakutseid on kaks. Esiteks, logistika, sest külastan 11 kuuga 55 riiki. Teiseks, raamat.
Kui vaatan tulevikus elule tagasi, ei taha, et see oleks lihtsalt 40 aastat kontoris. Oleks meeldiv näha riiulil enda kirjutatud raamatut. Isegi, kui ainult 100 inimest selle ostavad, on see ikkagi miski, mille tegin oma kätega.“
Eesti on Matti nimekirjas seitsmes riik. Enne Maarjamaad kriipsutas ta listist maha Gruusia, Islandi, Fääri saared, Norra, Rootsi ja Soome. Praegu on ta omadega Kasahstanis, kus külastab reedel FK Tarazi ja FK Aktobe matši.
Londonis elav Matt nimetab toda paika eesootavaist geograafiliselt eksootilisimaks. „Kasahstan on ilmselt kõige suvalisem koht UEFA riikidest, mida külastada,“ ütleb ta. „Pealegi, minu sihtpunkt Taraz on Almatast kaheksatunnise rongisõidu ning Londonist üle 6000 kilomeetri kaugusel, kuid kuulub ikkagi UEFAsse.“
Kasahstanist retkleb Matt Venemaale, millele järgnevad Valgevene, Leedu ja Läti. Sellega on niinimetatud suveliigad otsas ning Matt naaseb koju edasist logistikat planeerima. Sepitsemise käigus arvestab ta, et mäng oleks huvitav, külastatav linn oleks tema jaoks uus (soovitatavalt mitte pealinn), ilm oleks Euroopa standardite järgi maksimaalselt hea ning seda, kui kerge on järgmisesse riiki matkata. „See on logistiline õudusunenägu, kuid mulle on sääraste probleemide lahendamise eest viimased 15 aastat palka makstud,“ märgib ta lõbusalt.
Suurim hirm: külm ilm
Seejuures on kodu väisamine kogu plaani tähtis osa. Vastasel juhul põleks ta enda sõnul läbi nagu kasehalg jaanitules. Niisamuti tulevad koduvisiidid kasuks tervisele. „Näiteks koondisepauside ajal on liigamängude vahel tavaliselt vähemalt kümme päeva, siis mul pole mõtet kuskil Euroopas hängida. Parem on kodus puhata, korralikult toituda, märkmete kallal töötada ja värskena taas teele asuda,“ sõnab Matt, kes hakkas retke tarvis raha säästma enam kui aasta eest.
4 down, 51 to go! #55FN football & travel photos from #Iceland, #Faroes & #Norway now available at https://t.co/Iz5KQUKoh0 pic.twitter.com/qCpht75uEh
— Matt Walker (@55FtballNations) June 24, 2017
Konkreetsetest numbritest ta hoidub, sponsoreid Mattil pole. On vaid maksimumeelarve, millest kinnipidamise korral peaks suurejooneline projekt õnnestuma. Ta ise arvab, et ainus, mis võib ta plaani nurjata, on ootamatu terviserike. Kui aga juttu tuleb tema suurimast hirmust sel teekonnal, annab Matt üllatava vastuse.
„Külm ilm. Vihkan külma nii väga,“ tunnistab ta. „Põgenen igal talvel Aasiasse või Aafrikasse, kus on palju soojem kui Lääne-Euroopas. Novembris koorin veel viimast Euroopa päikesepaistet kohtades nagu Kreeka, ent sealt edasi märtsini on sisuliselt igal pool kehv ilm. See on raskeim osa, sest inimesed on halvas tujus, vihma sajab ja nii edasi. Need on kohutavad kuud, kui sulle just suusatamine ei meeldi.
See on aeg, kus fookus pöördub külastuspaikadelt palju rohkem mängudele. Ma ei hakka Ungaris vaatamisväärsustega tutvuma, kui õues on miinus 2 kraadi. Istun parem kohvikus ja nokitsen oma märkmete kallal.“
Seega ei mingit kartust vutihuligaanide, kuritegevuse, keelebarjääri ega muu suhtes? „Ma pole nii aeglane, suudan joosta,“ vastab ta muigelsui. „Muidugi tuleb Ida-Euroopas ja mõnes Lõuna-Euroopa riigis olla ettevaatlikum ja vahel oma hinnaline kaamera pigem hotellituppa jätta. Mis puutub fännidesse, siis senisest kogemusest olen õppinud, et inimesed toetavad seda, kes toetab nende lemmikut. Kui neil on vähegi intelligentsi, siis nad saavad aru, et ma pole vastane, vaid pakun neile teistmoodi kajastust.“
Meeldejääv plaks Kruglovilt
Ega Matt laupäeval hommikul veel Eesti jalgpallist suurt teadnud. Ta oskas nimetada Mart Poomi ja Ragnar Klavanit („korralik kaitsja, palju usaldusväärsem kui mitmed eelnevad Liverpoolis“), samuti fakte, et meie koondis pole kunagi suurturniirile jõudnud ning Infonet kaotas Meistrite liiga eelringis kuivalt Malta tšempionile. „Aga rohkem… olen siin, et õppida!“
Järgnes siinkirjutaja kiirkursus Eesti jalgpallilukku. Selle raames sai Matt näiteks teada, et tema lemmikklubis üritab läbi lüüa noor eestlane nimega Mattias Käit ning õhtusel matšil ootavad teda 100+ koondisemänguga Dmitri Kruglov ja Aleksandr Dmitrijev.
Ajakirjaniku antud juhiste abil või mitte, aga avavileks jõudis Matt kenasti Lasnamäele. Tema muljed: „Mulle meeldis peresõbralik atmosfäär, lapsed toksisid nii mängu eel kui järel palli. Fännidega oli raske jutule saada, kuid piletimüüja oli väga abivalmis ja tellis mulle pärast lahkesti takso.
Staadion oli tore, eriti meeldisid mulle ümbritsevatest kortermajadest mängu jälginud inimesed. Mängutase… positiivne oli see, et kumbki meeskond ei rõhunud pikkadele pallidele, kuid rünnakute lõpetamine oli kehv. Ilmselt samaväärne Fääridel nähtuga. Aga Kruglov lõi minuga pärast mängu patsu, vägev värk, ikkagi 100+ mängu mees!“
Matti rännak lõppeb tuleva aasta mais, millele järgneb magustoit ehk Venemaal toimuva MMi külastamine. Ja juhtumiste raamatuks vorpimine. Seniks aga saab tema tegemistele kaasa elada kõikvõimalikes sotsiaalmeedia kanalites (Twitter, Facebook, Instagram) ja veebilehel www.55footballnations.com.
Cheap, child friendly, sun-kissed Soviet style architecture and football in #Estonia. 2 pens, 1 own goal. #infonet 2-1 #tammeka. pic.twitter.com/57lc2oulJZ
— Matt Walker (@55FtballNations) July 8, 2017
* - Liechtensteinil puudub ainsa UEFA liikmena oma kõrgliiga, selle asendab Walker Šveitsi esiliigas palliva FC Vaduzi kodumänguga.
Matt Walkeri senine teekond
1. London – Gruusia (Gori Dila – Tbilisi Lokomotiv 0:2)
2. Gruusia – London („Tõmbasin töö juures viimased otsad kokku.“)
3. London – Island (Breidablik – Valur 1:2; Stjarnan – Reykjaviki Vikingur 1:2)
4. Island – Fääri saared (HB Torshavn – Skala 1:2)
5. Fääri saared – Norra (Bergeni Brann – Stabäk 5:0)
6. Norra – London – Rootsi (Göteborgi Häcken – Stockholmi Hammarby 2:0)
7. Rootsi – Soome (IFK Mariehamn – Tampere Ilves 2:2)
8. Soome – Eesti (FC Infonet – Tartu Tammeka 2:1)
9. Eesti – Kasahstan (FK Taraz – FK Aktobe, mäng toimub reedel)
Kommentaarid (0)