Türgi president: Saksamaa sooritab poliitilist enesetappu (55)

Viimase aja üks tähtsaim sündmus Berliini ja Ankara suhetes on tegelikult Saksamaa otsus viia oma sõjaväelased minema İncirliki lennuväebaasist. İncirliki lennuväebaas on küll Türgi ja USA sõjaväe käsutuses, kuid aeg-ajalt on seal tehtud ruumi ka teiste riikide lennukitele. Nii leiti seal eelmise aasta alguses koht ka Saksamaa 260 sõjaväelasesele ja luurelennukitele Tornado. Sakslaste ülesandeks oli teha luuret Islamiriigi ja islamistide vastu.

Suurte poliitiliste lahkhelide tõttu Saksamaa ja Türgi vahel otsustasid sakslased oma sõjaväelaste tegevuse Türgis lõpetada. Viimane tilk karikas oli Türgi võimude otsus mitte lubada Saksamaa parlamendiliikmetel külastada İncirliki baasis teenivaid sakslasi. Pealegi süüdistavad türklased Saksamaad Türgis keelustatud Kurdistani Töölispartei toetamises ja mulluse riigipöördekatse kahtlusaluste varjamises. Lisaks vihastas Türgit Bundestagi 2. juuni otsus nimetada armeenlaste tagakiusamist ja hävitamist sada aastat tagasi Türgis genotsiidiks.

Ajakiri Der Spiegel teatas, et 9. juulil kolimine algaski ja juba kuu lõpuks tahetakse kõik Saksa sõjaväelased Türgi territooriumilt minema viia. Lõplikult tehakse plats puhtaks oktoobriks. Seadmete transportimiseks ulatas abikäe USA armee. Edaspidi paiknevad Saksa sõjaväelased Jordaania baasis, kust nad jätkavad võitlust Islamiriigi vastu.

Üleüldse on Türgil sakslastega viimasel ajal mitu kana kitkuda. Enne Türgi kevadist referendumit keelas Saksamaa Türgi poliitikutel oma riigis propaganda tegemise. Nii ei saanud Saksamaale sissesõiduluba Türgi justiits- ja ka majandusminister.

Vahetult enne G20 kohtumist avaldas Saksamaa vastuluureamet iga-aastase raporti, milles on nimetatud riigid, mis püüavad Saksamaa territooriumil spioneerimisega tegelda: Venemaa, Hiina ja Iraani kõrval ka Türgi.

Nädal tagasi soovis Türgi president G20 tippkohtumise ajal Hamburgis esineda Saksamaal elavate türklaste ees (Saksamaal elab vähemalt 1,5 miljonit türklast), kuid Saksamaa välisministeerium keelas selle propagandaürituse ära. Sellepeale vihastas Erdoğan end arvatavasti kringliks, mida tõestab ka tema kõnepruuk. Türgi president nimetas sakslaste temavastast otsust "inetuks sammuks" ja "poliitiliseks enesetapuks", lisades sakslasi ähvardades: "See on nagu bumerang, mis naaseb selle juurde, kes selle lahti laskis."

Erdoğan on tige ka seetõttu, et teda nimetatakse Saksamaal diktaatoriks ja et Saksa ajalehtedes ilmuvad tema sõnutsi Türgit laimavad artiklid. Juba varem on ta nimetanud Saksamaa meetodeid natslikeks. Eriti vihastas president selle peale, et Saksamaa on pakkunud varjupaika riigipöördekatses süüdistatavatele isikutele. "Te peate need terroristid Türgile välja andma. Kuni seda ei juhtu, suhtub Türgi Saksamaasse kui terroriste kaitsvasse riiki," teatas Erdoğan.

G20 kohtumisel toimus mitu kahepoolset kohtumist. Omavahel said suletud uste taga umbes tunni aja jooksul rahulikult vestelda ka Angela Merkel ja Erdoğan. Hilisemal pressikonverentsil kinnitas Merkel, et tal on Türgi presidendiga suuri lahkarvamusi ja vastuolusid, millest paljud puudutavad massiareste pärast mullust riigipöördekatset.

Muide, Erdoğan tegi Hamburgis huvitava avalduse, kui teatas, et Türgis kavandatakse uut riigipööret ja selle tellijaks on inimõigusorganisatsioon Amnesty International. Sellest rääkis ta siis, kui temalt küsiti, miks Türgis arreteeritakse kõigi teiste kõrval ka AI liikmeid.

Lisaks Saksamaale on Türgiga suhted nugade peal ka Hollandil, kus hiljuti anti mõista, et Türgi valitsuse liikmetel on ebasoovitatav nende territooriumil viibida. Juba varem on Holland takistanud Türgi poliitikutel propaganda tegemist Hollandis. Türgi ristis seetõttu Amsterdami fašismi pealinnaks ja ähvardas kehtestada Hollandi vastu sanktsioone. Kolmanda riigina süüdistab Türgi terroristide mahitamises Kreekat, kus otsustati Türgi sõjaväelasi kodumaale mitte tagasi saata. Ka teised Euroopa riigid on hakanud Türgi ametiisikuid tõrjuma – viimati tegi seda Austria, keelates Türgi majandusministril riiki siseneda.